Vandeadvokaadi ja Eesti Advokatuuri põhiõiguste komisjoni esimehe Aivar Pilve sõnul teeb ülemöödunud nädalal Sven Sillari advokaadibüroos korraldatud läbiotsimine advokatuurile tõsist muret ning oodatakse prokuratuuri selgitusi.
Aivar Pilv: läbiotsimine advokaadibüroos teeb murelikuks (2)
19. juuli 2018, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õiglase kohtupidamise ja klientide õiguste kaitseks peab advokaadi ja tema kliendivaheline suhtlus olema kaitstud riigi sekkumise eest. Erandid advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsusest on sätestatud seadusega väga piiratud juhtudeks eelkõige ühiskondliku turvalisuse kaalutlustel,» selgitas Pilv. Näiteks võib advokaat erandkorras sõltumata kliendi nõusolekust talle õigusteenust osutades teatavaks saanud teavet avaldada esimese astme kuriteo ärahoidmiseks, kuid seda üksnes halduskohtu loal.
Samuti sätestab Pilve sõnul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus juhud, mil advokaat on kohustatud talle kliendisuhtes teatavaks saanud info edastama rahapesu andmebüroole, kuid isegi neis asjades ei nõuta konfidentsiaalse teabe avaldamist, kui tegu on õigusvaidluse pidamise või ettevalmistamisega. «Advokaadibüroo läbiotsimine seoses advokaadi kutsetegevusega on aga kindlasti lubamatu,» ütles Pilv.
Pilve sõnul on advokaadi suhtes kõnesoleva menetlustoimingu kavandamisel oluline arvestada ka EIÕK (Euroopa inimõiguste konventsioon - K.R) regulatsiooni ja põhimõtteid.
«EIÕK artikkel 8 kaitseb advokaadi telefoni pealtkuulamise ja advokaadibüroo läbiotsimise eest, samuti advokaadi arvutis olevate andmete võetuse eest. Selline õiguslik garantii hõlmab ka vahistatu ja advokaadi vestluse saladust uurimisasutustes. EIÕK artiklis 8 sätestatud õigus ei ole absoluutne, kuid EIÕK on rõhutanud, et erand peab olema veenvalt tõestatud ja lubatud eelkõige siis, kui advokaat võib olla osaline kuriteos,» rääkis Pilv.
Pilv selgitas, et advokaadibüroo läbiotsimiseks on menetlusliku tagatisena vaja eeluurimiskohtuniku või kohtu luba. «Läbiotsimisvastane materiaalne tagatis tuleneb Põhiseaduse paragrahvi 33 teisest lausest (elu- ja tööruumi puutumatus, samasisuline on ka EIÕK art 8). Seega pole keeld advokaadibürood läbi otsida absoluutne, kuid selle läbiviimist saab õigustada üksnes põhiseaduses sätestatud ülekaaluka avaliku huviga, milleks võib olla näiteks advokaadi seotus kuriteoga.»
EIÕK praktika alusel võetakse EIÕK artikkel 8 rikkumise analüüsimisel arvesse seda, kas loa läbiotsimiseks on andnud kohus ja kas see põhineb põhjendatud kahtlusel, hinnatakse ka seda, kas läbiotsimise ulatus oli põhjendatult piiratud.
Pilve kinnitusel kujundab advokatuur põhjalikuma seisukoha, kui laekub rohkem informatsiooni prokuratuuri tegevuse ja eesmärkide kohta.