Inimeste asemel koguvad ilmaandmeid üha sagedamini masinad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Keskkonnaagentuur

Eesti 104 ilmavaatlusjaama seas on veel ainult kolm sellist, kus ööpäev läbi on ametis ilmavaatleja. Enamasti asendab inimesi jaamades automaatika. Jaamu, kus on möödasõitjalegi silma hakkavate mõõteriistadega vaatlusväljakud, on kokku 24.

Ilmavaatlusjaamade varustust on uuendatud alates 2001. aastast. See jätkub pidevalt ning ka korduvalt – tehnoloogia areneb kiiresti. Uued mõõteriistad võimaldavad vaatlusandmeid saada kiiremini ning need on täpsemad ja paremini töödeldavad.

Jälgitakse nii ilma kui ka kliimat

Väheste veel mehitatud ilmajaamade sekka kuuluv Tallinna-Harku meteoroloogiajaam (teised kaks paiknevad Vilsandil ja Tõraveres) on uue tehnoloogia näidisobjekt, mille vaatlusväljakul näeb pea kõiki vahendeid, millega Eesti ilmajaamasid EL toetuse abil uuendatakse.

«Põhilised on üsna kallid tehnikahanked, mis nii mahukad, et peame neid tegema mitmes järgus,» tutvustab keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla.

Harku vaatlusväljakul on uued vahendid kõrvu töökorras vanadega. Ilmajaam võtab sageli vastu huviliste gruppe. Vanade mõõteriistade peal on hea näidata, kuidas vaatlusi on tehtud. Uued seadmed on peidetud juhtmetega «karpidesse», millest tööpõhimõtteid enam visuaalselt välja ei loe.

Väljakul troonib kompleksne automaatilmajaam – kõrge mast, millel põiki poom mõõteriistadega. Lisaks kuulub komplekti mõni eraldi seade. Automaatilmajaamal on oma n-ö aju, kuhu info juhtmeid pidi koguneb ja kust see koondatult elektroonilisel teel ilmavaatlejate ja sünoptikuteni liigub.

Ilmajaamade vaatlusvõrgu kogu andmestikku kasutatakse nii ilma- kui ka kliimamuutuste jälgimiseks ja prognoosimiseks. Igapäevaste ilmaprognooside kõrval koostatakse kliimamuutuste hindamise mudeleid. Töödelduna on vaatlusvõrgu andmed aluseks paljudele tähtsatele kliimamuutuste mõju uuringutele.

NB! Seirevõrgu parameetrid võivad jaamadepõhiselt erineda
NB! Seirevõrgu parameetrid võivad jaamadepõhiselt erineda Foto: Keskkonnaagentuur

Uued seadmed on töökindlamad

Eri mõõteriistu on ilmajaamades palju. Näiteks mahuvad Harku vaatlusväljaku automaatilmajaama masti ja poomi külge seadmed, millega mõõdetakse õhutemperatuuri ja -niiskust, õhurõhku, päikesepaiste kestust, summaarset kiirgust, UV-kiirgust, nähtavuskaugust, tuule suunda ja kiirust.

Külli Loodla toob näiteks, et uus tuult mõõtev akustiline tuulesensor masti tipus on varasematest tuulemõõtjatest vastupidavam, kuna saab nüüd kahed andmed ühest seadmest, millel pole pöörlevaid osi. Mõõtjal pole kuluvaid laagreid ja külmaga ei jäätu seade kinni.

Töökindlamaks on muutunud ka eraldiolev sademete mõõtja. Arvutuse, mille varem pidi tegema inimene mõõtjasse kogunenud sademete hulga järgi, sooritab nüüd masin.

Automaatikat tuleb järjest juurde

Automaatilmajaama komplekti kuuluv eraldi «viltune post» mõõdab pilvede kõrgust ja hulka ning suudab seda teha 7,5 kilomeetri ulatuses, määrates kuni neli pilvekihti. Uued sügavustermomeetrid, mis vanasti paiknesid maa peal, asuvad nüüd pinnases – mõõdavad pinnasetemperatuuri murukatte all (0,2–3,2 m). «Niisugust mõõtmist tehakse Eestis kaheksas ilmajaamas ja neljas jaamas mõõdetakse temperatuuri ka mulla- või lumepinnal,» ütleb Külli Loodla.

Kõige uuem seade, mis Harkus alles paigaldamisel, on lume veevaru mõõtmiseks. See koosneb lumesensorist ja -kaaludest. Nende abil hakatakse saama infot, kui palju sadanud lumest vett tekib. Lume tiheduse ja veevaru andmete abil leitakse lume massi näitaja, mis on vajalik näiteks ehitiste projekteerimisel – et katused lume raskusele vastu peaksid. Andmeid kasutatakse ka kevadise suurvee prognoosimisel ja vastavates mudelarvutustes. Seade teeb ära töö, mida vanasti tegid ilmavaatlejad, marssides kilomeetristel radadel lumeproove mõõtes ja kaaludes ning hiljem mõõtmiste põhjal käsitsi arvutusi tehes.

 «Lumikate on üks kõige tundlikumaid kliimamuutuste indikaatoreid. Seega on seadmelt saadav info väga tähtis kliimamuutuste hindamisel,» rõhutab Külli Loodla. Lumekaalusid tuleb nüüdse projektiga kokku 11 ilmajaama.

Suure huviga oodatakse Harkus automaatset sondijaama (mujal Eestis sondipalle ei kasutata), mis jõuab kohale järgmisel aastal. Praegu täidab ilmavaatleja ise veel igal ööl vesinikuga suure valge pooleteise kuni kahemeetrise läbimõõduga palli, kinnitab selle külge raadiosondi ja laseb palli õhku. See tõuseb kuni 32 km kõrgusele ja mõõdab õhukihis oleva õhutemperatuuri, -niiskuse, kastepunkti, tuule suuna ja kiiruse. See on tähtis info mudelite jaoks ja sünoptikutele prognooside tegemiseks. Eriti suvel on vaja teada saada, kas õhumassis on energiahulka, mille mõjul arenevad rünksajupilved, või kas on eeldusi äikese ja rahe arenguks.

Inimese teha jäävad lähitulevikus vaid üksikud mõõtmised.

HIRLAMi kirjeldus on leitav: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#hirlam
HIRLAMi kirjeldus on leitav: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#hirlam Foto: Keskkonnaagentuur

Andmestik on terviklikum, ilmaprognoosid täpsemad

Lisaks maapealsete vaatluste mõõtetehnikale on arendamisel ka kaugseire taristu, mis hõlmab meteoroloogilist satelliiti ja radareid. Need toovad sünoptikutele infot ilmaprognoosideks, aga ka ohtlike ilmanähtuste hoiatuste koostamiseks, mida on vaja avalikkusele või ametkondadele (nt päästeamet) jt.

Peale selle uuendatakse paralleelselt hüdromeetriajaamade varustust. Kuus neist on näiteks vanade kaugmõõturite asemele uued saanud. Kaugmõõtur on trossisüsteemist, veomehhanismist ja raskusest koosnev seadeldis, mille abil jões mõõteriista liigutatakse. Näiteks tiivikut, mis mõõdab voolukiirust. Voolukiiruse ja jõe ristlõike pindala järgi arvestatakse vooluhulk. Uued kaugmõõturid võimaldavad kasutada ka teisi vooluhulga mõõteseadmeid.

Siht on saavutada vaatlusvõrgus üle Eesti 100% automatiseeritus. Uuendused muudavad seirejaamad töökindlamaks, andmestiku terviklikumaks ja usaldusväärsemaks. See omakorda võimaldab koostada ja pakkuda korrektsemaid, täpsemaid ilmaprognoose ja õigeaegseid ilmahoiatusi.

Eesti ilmavaatlusvõrk kuulub rahvusvahelisse võrgustikku ja siinsed andmed on  rahvusvahelise hüdrometeoroloogilise andmevoo osa.

Eestis saab andmetest kasu iga eestlane, kes jälgib ilmateadet. Põhjalikuma kliima ja operatiivse ilmainfo leiab veebilehelt www.ilmateenistus.ee, Facebooki lehel ja Instagramis.

Toetus keskkonnaagentuurile

• Keskkonnaagentuur saab oma hüdrometeoroloogia taristu uuendamise projektiga 2014–2020 toetust kokku 5 750 000 eurot. 85% ulatuses on rahastaja EL Ühtekuuluvusfond ja 15% ulatuses KIKi keskkonnaprogramm.

• Tänaseks on valmis ilmajaamade vaatlusvõrgu taristu plaanitud ehitustööd.

• Uuendatud on radariseadmeid Harkus ja Sürgaveres.

• Meteoroloogilise vaatluse seadmeid on uuendatud 28 jaamas ja hüdroloogiliste mõõtmiste seadmeid 44 jaamas, lisaks kuue jaama kaugmõõturid jms.

• Ühtlasi on käimas infotehnoloogilised arendused ilmateenistuse ja hüdroloogiliste andmete keskhaldussüsteemis ning uuendatud on spetsiifilist tarkvara.

Copy
Tagasi üles