President Toomas Hendrik Ilves heitis tänasel keelefoorumil suurima lugejas- ja kuulajaskonnaga meediakanalitele ette teadmatust ja hoolimatust eesti keele võimaluste suhtes.
President Ilves kritiseeris meediakanalite keelekasutust
29. september 2011, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei taha lahmida ja üldistada, ent väidan siiski – Eesti suurima lugejas- ja kuulajaskonnaga meediakanalite eesti keel reedab ühtaegu nii teadmatust ja hoolimatust eesti keele võimaluste suhtes, kui ka auditooriumi vastuvõtuvõime selget alahindamist,» ütles president täna Eesti Teaduste Akadeemia saalis peetaval viiendal keelefoorumil.
Presidendi sõnul hoiab meedia tegelikku keelekasutust nii helis, paberil kui arvutiekraanil pidevalt me kõrvus ja silme ees.
«Leian, et aja jooksul nõrgestavad toortõlgitud võõrsõnad või otse mõnest teisest keelest üle võetud võõrad sõnad meie keele struktuuri ning koos sellega meie kultuuri alust,» osutas Ilves. «See teeb eesti keelt vaesemaks ja kahandab kultuurkeele võimalusi.»
Ta toonitas, et vaesuv eesti keel kõigutab meie kultuurivundamenti tugevamini kui võõrkeelne firmasilt majaseinal või riigikeelt mitte valdav teenindaja toidukaupluses.
President Ilves tõdes keelefoorumil, et eesti keel peab arenema ja uuenema, selles peab saama luuletada, ajalehte ja teadust teha. Ta avaldas heameelt rohke osavõtu üle Sõnause keeletalgutest, millega riigipea koos Eesti Keele Instituudiga kutsus avalikkust üles otsima sobivaid vasteid 11 mõistele. Sõnavõistlusest võttis osa 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga.
Riigipea osutas, et eesti keel on ja jääb üsnagi väikeseks keeleks, mida seitsmest miljardist maailma elanikust räägib emakeelena umbes üks miljon ehk 0,015 protsenti. Tema hinnangul tuleb keele kaitsmise, säilitamise ja arendamisega sihikindlalt ja riiklikult tegeleda, kuid samas on ka võõrkeelte oskus möödapääsmatu, kui soovid maailmas juhtuvate asjadega kursis olla. «Võõrkeeleoskus on paratamatu nii erialase edu saavutamiseks kui üha enam ka maailma adumiseks.»