Ennast sotside juhi Jevgeni Ossinovskiga silm silma vastu seadnud Indrek Saar annab endale aru, et kui poliitilisel tasandil lähevad väitlused ja vaidlused reljeefseks, mõjub see paljudele eemaletõukavalt. «See on osa meie komberuumist, et pidevat kaklust ja vastandumist ei taheta,» lausub Saar. Ometi on sotsid vastandunud pikalt EKRE-le ja nüüd on vastandunud ka Saar Ossinovskile.

Suviselt raugeks jäänud Eesti poliitikaelule on andnud vaat et ainsana vürtsi kultuuriminister Indrek Saar, kes teatas hiljuti oma sotsidest erakonnakaaslastele, et on valmis Jevgeni Ossinovski asemel nende etteotsa asuma. Ossinovski on ju ivansussaninlikult talle järgnenud väed sohu juhtinud.

Arter kohtus Saarega Tallinnas Vabaduse väljakul vabaõhukohvikus. Intervjuu kestis ligi kaks tundi, sest Saar sõnastas vastuseid hoolikalt, aegamisi. Kaks nädalat varem oli ta näidanud rohkemat särtsu, kui andis Kadrioru staadionil Eesti võistkonna avavahetuse jooksjana oma panuse 100 x 10 km jooksu Guinnessi maailmarekordi püstitamisse.

Miks peale teie mitte keegi teine valitsuse liikmetest maailmarekordi ründamise jooksus kaasa ei teinud?

Kahtlustan, et valitsuse liikmetest neid, kes selle tempoga [46–47 minutit] 10 km jooksevad, rohkem ei ole. Teine asi on see, mis käib pagunitega kaasas – olen ju kultuuriminister, kes ka spordiga tegeleb.

Kas oli hea tunne, kui lõpuks maailmarekord tuli?

Oli, aga enne viskas küll närvi sisse. Vastutustunne hakkas kerima, kui öeldi, mis [maailmarekordi] plaan neil on. Siis sain aru, et vastutan kõigi 99 inimese eest, kes jooksevad pärast mind.

Kas Ossinovskist olete jooksurajal kõvem, kuigi ta on teist 13 aastat noorem?

(Naerab.) Ma ei tea. Ei ole küsinud, mis ta pikamaajooksu tulemused on.

Ega teda olnuks hea kutsuda jooksu sisse juhatama, arvestades, kuhu ta teie erakonna on tüürinud: sotside toetus on alla kümne protsendi. Miks see nii on läinud?

Kui sõnasabast kinni võtta, siis Guinnessi rekord ja erakonna juhtimine ei ole omavahel seotud.

Loomulikult. Selline küsimuse püstitus oli mõeldud sujuvalt põhiteemale üleminekuks.

Mis seal salata, meil on vaja viimastest perioodidest üht-teist õppida ja aru saada, mis on meie tugevused ja nõrkused. Selle üle me ju diskuteerimegi.

Mis siis ikkagi viltu on läinud?

Ega meie reiting ole see, mis me tahaks, et oleks. Järelikult need signaalid, mida oleme välja andnud, on osa meie potentsiaalsete valijate jaoks olnud negatiivsed või nad ei ole rahul sellega, mida me oleme teinud.

Kommentaarid (8)
Copy