Ettepanek: õppetoetusteks leiaks raha õppelaenu-pitsitusest
Luik looks ka vaese noor-Einsteini stipendiumi!

FOTO: Urmas Nemvalts

Riigikogulane Lauri Luik tegi ettepaneku karmistada õppelaenu jagamise korda ning nõuda sisse praeguseks kogunenud hiigelvõlad, et käivitada seeläbi plaanitust rutem uus õppetoetuste süsteem.

Ka haridusminister Jaak Aaviksoo (IRL) on öelnud, et kui kõrgharidusreform käivitub põhiosas 2012. aastal, pole õige hakata uutel alustel õppetoetusi maksma alles kolm aastat hiljem, nagu koalitsioonileppes kirjas. Samas riigieelarves selleks raha napib.

Reformierakonna hariduspoliitika eestvedaja Luige sõnul saakski uue õppetoetuste korra käivitada enne 2015. aastat, aga seda siis, kui asuda pitsitama õppelaenuvõlglasi ning panku.

Einsteini-stipendium

Luik tegi ettepaneku kulutada nii vabanevat raha eelkõige nn vaeste noorte Einsteinide toetamiseks läbi õppeedukusel põhineva stipendiumite süsteemi.

Tema nägemuses võiks taolised stipendiumid käivitada lisaks vajaduspõhistele õppetoetustele ning motivatsioonistipendiumitele. Viimased on Aaviksoo algatus, motiveerimaks minema näiteks pedagoogiks õppima olukorras, kus kõikidel erialadel õppimine on tasuta.

Luige sõnul võib õppelaenu-reformist vabanevat raha kulutada ka muul moel õppimise rahastamiseks, põhiline on tuua välja üks võimalik täiendav katteallikas.

Nuumab panku

«Tänane süsteem on selgelt pankade poole kaldu ning ei ole maksumaksja kui laenu lõppgaranteerija suhtes aus ega ratsionaalne,» põhjendas Luik enda ettepanekut.

Tema sõnul jäävad noored üsna kergekäeliselt panga ees võlgnikeks ning pangad ei viitsi seejärel küsida raha välja õppelaenu käendajatelt, vaid pöörduvad riigi poole.

«Tudengile on õppelaen suhteliselt mugav ja kergesti kättesaadav haridusse investeerimise vahend, pankadele aga veelgi mugavam ning täiesti riskivaba raha teenimise allikas,» leidis Luik.

Õppelaenuvõlglaste arv on viimase kümne aastaga plahvatuslikult kasvanud - 2001. aastal võlgnesid noored riigile üle 6 miljoni krooni, täna juba üle 6 miljoni euro ehk ligi kuusteist korda suurema summa.

Need miljonid on aga praegu maksnud pankadele võlgnike asemel kinni riik. «Lihtsustatult öeldes maksavad võlgnike võlad kinni ausad maksumaksjad,» sõnastas Luik.

Vabaneks palju raha

Tema väitel on see nii suur summa, et selle eest saaks maksta 3333 üliõpilasele 9 kuud 200-eurost stipendiumi.

Luik märkis, et pangad ei ole praegu motiveeritud käendajatelt raha tagasi saama, sest riigitagatis rakendub liialt kergelt.

Reformierakondlane kutsus haridusministeeriumi seega üles senist korda ümber vaatama.

Ta pidas oluliseks, et riik tagaks ning hoiaks tudengi jaoks kontrolli all küll laenuintressi (5 protsenti), kuid teisalt võiks teha nii, et garantiide osas peab võla esmagaranteerija ehk käendaja kandma suuremat vastutust.

Laenu võiks keerata tema hinnangul riigi kraesse alles siis, kui käendajad laenu tõesti mitte mingil moel garanteerida ei suuda.

Tagasi üles