Abielusõrmuseta paaridele terendab lootus oma suhe seadustada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Geipaar käest hoidmas.

FOTO: SCANPIX

Abielutunnistuseta koos elavatel eri- ja sama­soolistel paaridel on lootus oma suhte seadustamisele, sest valitsuspartei IRLi seni vankumatu vastuseis sellele on kõikuma löönud. Reformierakonna ja sotside toetushääled on juba olemas.

Viimase kümnendi sotsiaaluuringutest selgub, et Eestis elab suur hulk paare mitteabielulises kooselus ja ka valdav osa lapsi sünnib abieluväliselt. Nii näiteks on alates 2005. aastast sündinud üle poole lastest suhetes, mis pole seaduse alusel registreeritud.

Justiitsminister Kristen Mi­chal saatis augusti alguses neljale suuremale erakonnale kirja, milles pakkus välja neli lahendust, kuidas reguleerida mitteabielulise, sealhulgas samasooliste paaride kooselu. Vastust ootas ta selle nädala alguseks.

Elav arutelu

Läinud nädalal oli sellel teemal elav arutelu Reformierakonna juhatuses, kus Postimehe andmetel toetas ka peaminister Andrus Ansip seda, et aastatepikkune tühimik saaks täidetud.

Michal pakkus näiteks välja võimaluse luua lepingute pakett, mis pakuks mitteabielulistele paaridele standardlahendusi varasuhete, ülalpidamiskohustuste, pärimisõiguse ja teiste õiguslike küsimuste reguleerimiseks.

Või siis võiks ministri hinnangul luua eraldi lepinguliigi ehk partnerluslepingu, millel oleks praktiline väärtus koos elavate paaride jaoks, kes ei soovi abielluda, kuid soovivad ennetada tulevikus tekkida võivaid õiguslikke probleeme.

IRL teatas küll läinud nädalal, et kehtivas korras ei ole tarvis muudatusi teha, kuid see otsus lõi hiljem kõikuma. IRL istub selles küsimuses aruteluks veel kord maha ja kui teema on lahti harutatud, lastakse uue seaduse riigikokku jõudmisel hääletamine tõenäoliselt vabaks ehk saadikud saavad tegutseda oma südametunnistuse järgi.

IRLi esindaja riigikogu sotsiaalkomisjonis Reet Roos tõdes, et tema hinnangul tuleks teemaga veel põhjalikumalt tegeleda. «Mina vaataks seda aspektist, et riigi kohus on aidata ja kaitsta nõrgemaid osapooli. Kooselus, ja pole vahet, kas on tegemist sama- või erisooliste inimeste kooseluga, ei pruugi olla mõlemad pooled võrdselt kaalutlevad, sageli on nõrgem pool vähemate võimaluste või teadmistega,» põhjendas ta.

Roos nentis, et kooselu pole tõesti mingi ärisuhe, mida saab lepingutega reguleerida, kooselu on sügavalt isiklik ja heade emotsioonidega seda ka alustatakse. Inimesed ei taha või ei saa abielluda erinevatel põhjustel ja vaba kooselu on Eestis väga levinud.

«Seetõttu on väga vaja ka see valdkond koos murekohtadega laiemalt lahti rääkida ja konsensust otsida,» leidis ta. «Riik peab kaitsma lapsi reguleerimata kooseludes, sõltumata tema vanemate valikutest, ja siin on meil ka laiemas plaanis veel palju teha.»

Jätkuvalt vastu

Roos kutsus üles kooselu seadust arutades kõrvale jätma, kas koos elavad samasoolised või tavaline klassikaline paar ning keskenduma hoopis probleemkohtade lahendamisele.

Sama meelt oli IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna, kelle sõnul on nende erakond selle poolt, et kooselus olevate paaride probleemidega tuleb riigil tegeleda. Küll aga on IRL jätkuvalt vastu samasoolistele paaridele praeguste abielupaaridega samade õiguste andmisele.

Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et partnerlus- või kooseluseadust on tarvis. «Ajad on muutunud, meil on neid, kes on riigi ees öelnud «jah» ja astunud abiellu, ning meil on väga palju neid, kes soovivad öelda «jah» teineteisele ja sellest siis riigile teada anda,» ütles sotside riigikogu fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.

Tema hinnangul on just viimastele tarvis oma eraldi seadust. «Meie hulgas on suur hulk eri soost paare ja väiksem hulk samast soost paare, kes elavad koos, kuid kelle suhted lähevad samuti sassi, kel on samuti lapsed ja kohustused, ning neile on samuti tarvis riigi abi ja tug­e pakkuda,» leidis Nestor.

Justiitsministri ettepanekud

•    Esimene ettepanek: jätta kõik nii, nagu seni on olnud. Ehk mitte pakkuda võimalust partnerlust registreerida ega samasooliste abielu seadustada. Ministeeriumi hinnangul jätab see aga õhku probleemid, mis eeskätt seonduvad varaliste suhete, pärimise ja üürisuhetega.
•    Teine ettepanek: luua näidislepingute pakett. Need oleks standardlahendused varasuhete, ülalpidamiskohustuste, pärimisõiguse jt õiguslike küsimuste reguleerimiseks partnerite omavahelistes suhetes. Näidised töötaks välja riik, need muudetaks internetis kättesaadavaks ja neid saaksid soovi korral kasutada kõik paarid sõltumata soost.
•    Kolmas ettepanek: jätta kehtiv õiguskord suuresti muutmata, eemaldades vaid üksikutes seadustes mõningad asjaolud, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Selle punkti alla käib ka võimalus luua eraldi lepinguliik ehk nn partnerlusleping, milleks tehtaks eraldi seadus. Seda kas ainult erisoolistele paaridele, ainult samasoolistele paaridele või partnerite soost sõltumatu.
•    Neljas ettepanek: võimaldada abielluda ka samasoolistel paaridel. Sel juhul ei ole vaja eraldi seadust, vaid piisab perekonnaseaduse täiendamisest ja mõningate teiste seaduste muutmisest.
Allikas: justiitsministeerium

Tagasi üles