Ida-Virumaal Kalvi mõisa lähedal rannal hanejahti pidanud inimesed jätsid lindude jäänused rannale vedelema.
Kütid jätsid hanejäänused randa vedelema
4. oktoober 2011, 15:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee lugeja sõnul olid hanejahi jäänused väga inetult mööda randa laokile jäetud. «Kohe näha, et hanesid on kirvega rapitud, alles on nii puupakk, mille peal seda tehtud, hunnikus olid tiivad, pead, maas vedelesid soolikad,» kirjeldas Marko.
Tema hinnangul oli maha jäetud vähemalt paarikümne linnu jäänused. Samuti oli rannas maas näha hulgaliselt padrunikesti.
Selline inetu pilt avanes eile õhtul Kalvi mõisa lähedal rannal, kus suvisel ajal käivad inimesed päikest võtmas ja suplemas.
Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni peainspektor-nõunik Uno Luht ütles, et kindlasti ei saa sellist looduses avanevat pilti ning jahipidamist normaalseks ega korrektseks pidada.
«Tegu ei ole isegi niivõrd jahipidamisnormide rikkumise, kui avaliku korra ja üldiste eetika-ning moraalinormide eiramisega,» sõnas ta.
«Jahiseadus ega -eeskiri ei reguleeri jahipidamist jäätmete tekkimise ja koristamise tasandini. Eetiline ja korrektne on jahipidamine siis, kui keskkonda ei jää jahipidamisest mingit nähtavat jälge maha,» selgitas Luht.
«Nii padrunikestade mahajätmine laskekohale kui ka jahisaagi puhastamisel mistahes jäätmete-jääkide keskkonda jätmine on võrreldav prahi või jäätmete loodusesse viimisega,» lausus Luht.
«Tahaks uskuda, et oma piirkonna jahimehed nii ei talita. Kindlasti võtame jahipiirkonna esindajatega ühendust ja tuletame meelde, et nii nemad kui ka külalisjahimehed käituksid korrektselt,» lubas peainspektor.
Ka jahimeeste seltsi president Margus Puust ütles Postimees.ee'le, et korrektne jahimees korjab alati ära oma padrunikestad, see on number üks. «Linnujäänused peaks ikka ka ära võtma, kui jahti mere ääres tehakse,» lausus Puust.