Firma annetab varjupaikadele kaks tonni lemmikloomatoitu
4. oktoober 2011, 20:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna peetakse rahvusvahelist loomakaitsepäeva ning sel puhul ulatas lemmikloomatoitu müüv osaühing Caramira Eestimaa Loomakaitse Liidule abikäe.
Harju maavalitsuses sõlmitud koostööleppe järgi annetatakse järgmise aasta jooksul loomakaitsjatele tervelt kaks tonni kvaliteetset lemmikloomatoitu.
Eestis on loomade hülgamine probleemiks. Suurt peavalu valmistavad hooletud koeraomanikud, kes oma lemmikutel vabalt ringi hulkuda lasevad. Seaduse järgi on see keelatud ja hulkurid toimetatakse varjupaika. Kahe nädala kulud maksab kinni omavalitsus, kelle territooriumilt loom püüti, sealt edasi sõltub kõik aga sellest, kas varjupaigas jagub parajasti ruumi ja toitu. Vastasel juhul pannakse loom magama.
Harju maavanem Ülle Rajasalu ütles, probleeme loomade kohtlemisega on üle Eesti ning inimesed ei tohiks sügisel maalt linna naastes oma lemmikuid maha jätta. «Meie kohalikud omavalitsused on sellega hädas, sest loomade püüdmine läheb neile suhteliselt palju maksma. Need rahad, mida võiks kasutada inimeste hüvanguks, kasutame me tegelikult loomade püüdmiseks, kes muutuvad ühel momendil ka inimestele ohtlikuks,» rääkis ta.
Loomakaitse algab siis, kui varjupaigas looma 14 päeva hoitud on – heategijad aitavad varjupaiku, et need loomi kauem elus hoida saaksid. «Jumal tänatud, et meil on sellised inimesed ja sellised firmad, kes seda kõike teevad,» ütles Rajasalu.
Lemmikloomatoitu müüv OÜ Caramira sõlmis Harju maavalitsusega koostööleppe, mille kohaselt annetab firma järgmise aasta jooksul Eestimaa Loomakaitse Liidule kaks tonni kvaliteetset lemmikloomatoitu.
OÜ Caramira juhataja Heidi Säro ütles, et varjupaigad vajavad abi just sügisel, kui maakodust linna suunduvad pered jätavad kevadel võetud lemmikloomad maha ja varjupaikades tekib ülekoormus.
Rein Kikerpill Eestimaa Loomakaitse Liidust ütles, et loomatoitu ei ole kunagi liiga palju, sest Eesti loomapidamiskultuur ei ole nii heal järjel, kui võiks olla ning kodutuid loomi tekib pidevalt juurde. Toit jaotatakse varjupaikade ja kodutuid loomi abistavate MTÜde vahel. «Küll see kõik neile ära kulub,» ütles Kikerpill.