Keskerakond ei jõua partnerlusseaduse osas kokkuleppele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei ole seni jõudnud ühtsele seisukohale mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise osas.

Nii Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid pooldavad partnerlusseaduse loomist, mis ei teeks vahet, kas koos elavad hetero- või homoseksuaalsed paarid. Isamaa ja Res Publica Liit soovis, et kehtivas korras ei tehtaks ühtki muudatust.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles oma vastuses justiitsminister Kristen Michalile, et keskfraktsioonil puudub hetkel ühtne seisukoht. «Justiitsministeerium on saadetud kirjas pakkunud välja mitmeid erinevaid versioone, mistõttu nõuab parima võimaliku lahenduse väljatöötamine põhjalikku analüüsi ning laiapõhjalist arutelu nii ühiskonnas kui ka seadusandlikul tasandil,» märkis Simson.

Kristen Michal teatas Postimehele, et pärast seda, kui kõikidelt erakondadelt on seisukohad laekunud, on plaanis kujundada esialgne seisukoht mitteabielulise kooselu reguleerimise osas 13. oktoobriks ning sellest tulenevalt vajadusel erakondadega arutelu jätkata.

Michal saatis augusti alguses neljale parlamendierakonnale kirja, mis rõhutas homo- ja vabaabielude õigusliku reguleerimise vajadust ning pakkus parteidele välja neli võimalikku lahendust.

Neli lahendust

Kuna ei rahvusvaheline ega ka Euroopa Liidu õigus ei kohusta Eestit looma mitteabielulise kooselu partneritele võimalust partnerlust registreerida ega samasooliste abielu seadustada, siis üks variant oleks Michali sõnul kehtivat õigust mitte muuta.

Samas pakkus ta välja võimaluse luua näidislepingute pakett mitteabielulise kooselu õiguslike tagajärgede reguleerimiseks kehtiva õiguse baasil, mis pakuks n-ö standardlahendusi varasuhete, ülalpidamiskohustuste, pärimisõiguse jt õiguslike küsimuste reguleerimiseks partnerite omavahelistes suhetes.

Näidised töötaks välja riik ja muudaks need internetis kättesaadavaks ning neid saaksid soovi korral kasutada kõik paarid sõltumata soost.

Kolmas variant oleks jätta kehtiv õiguskord suuresti muutmata, eemaldades vaid üksikutes seadustes mõningad asjaolud, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda - näiteks üürisuhteid puudutavates küsimustes.

Arutlusele võiks Michali sõnul tulla ka eraldi lepinguliik ehk nn partnerlusleping, millel oleks ministri hinnangul praktiline väärtus koos elavate paaride jaoks, kes ei soovi abielluda, kuid soovivad ennetada tulevikus tekkida võivaid õiguslikke probleeme.

Neljas variant oleks Michali sõnul avada samasoolistele paaridele abielu institutsioon. Sellisel juhul ei oleks ministri sõnul vaja eraldi seadust, vaid piisaks perekonnaseaduse täiendamisest ning mõningate teiste seaduste muutmisest. Selle võimaliku variandi puhul tuleks täiendavalt otsustada lapsendamisega seonduv.

Tagasi üles