Irene Käosaar integratsioonist: pilt ei ole nii ilus kui tahtnuks, aga kole ka mitte (3)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Irene Käosaar.
Irene Käosaar. Foto: Erakogu

Saabuvate valimiste eel on taas laual venekeelse hariduse kaart ning õhku visatakse ideid ja kombineeritakse fakte, nagu parasjagu sobivam on. Üldine pilt hakkab hägustuma ja ei saa enam aru, kes millest ja milleks räägib, kirjutab Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar.

Otsuseid tehes tuleb arvestada hetkeseisuga, kuid ka mineviku kogemusega. Ühtset mudelit ei ole – peab tekkima kombinatsioon, milles on arvestatud piirkondlikke omapärasid, kohustuslikkuse mõju ja valikuvabaduse jõudu, kõigi osaliste kaasatust ning pedagoogilist tarkust.

Eesti taasiseseisvus 1991. aastal ning sai päranduseks kaks sisuliselt ja keeleliselt erinevat koolisüsteemi. 1996. aastal võeti vastu esimene ühine õppekava, aga keeleliselt jäi kõik, nagu oli.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles