Eesti on eluaegsete vangide vabastamises Euroopa karmimaid riike

Vangla

FOTO: SCANPIX

Eluaegsest vangistusest ennetähtaegselt vabastamise poolelt kuulub Eesti Euroopa rangeimate riikide hulka, jäädes maha vaid Ukrainast.

Eluaegse vangistuse saanud kurjategijal tekib Eestis võimalus ennetähtaegset vabanemist taotleda alles pärast 30 vangis veedetud aasta järel. Sellega on Eesti ühel pulgal Slovakkiaga.

Karmimalt kohtleb eluaegseid vange Euroopas vaid Ukraina, kus see võimalus tekib 38 aastaga. Näiteks Lätis, Poolas, Valgevenes ja Venemaal on see piir 25, enamikus demokraatlikes Euroopa riikides aga alla 20 aasta. Rootsis on see piir kümme, Soomes ja Taanis 12 aastat.

Eelmise justiitsministri, Rein Langi ametiajal justiitsministeeriumis arutlusel olnud võimalus anda Eesti eluaegsetele vangidele võimalus kiiremaks ennetähtaegseks vabanemise taotlemiseks on praeguseks päevakajast maas.

2010. aastal ministeeriumis valminud eluaegse vangistuse ennetähtaegse lõpetamise plusse ja miinuseid kaalunud 30 leheküljelises kokkuvõttes tõdeti, et kui üldse seda piiri allapoole tuua, siis maksimaalselt viie aasta võrra – 25 aastale.

Eesti lähiajaloo kriminogeenne minevik ja siinsete eluaegse vangistuse saanud kurjategijate erakordselt jõhkrad veretööd tekitaksid tõenäosuse, kus nende kiire vabanemine võib olla ohtlik kaaskodanikele ja nende ühiskonda sulandumine keeruline.

Arvestades praegu kehtivat ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamist võimalust alles 30 aasta möödumisel, saab esimene Eesti 38 eluaegsest vangist selle õiguse alles 2013. aastal.

Sellele järgneb üheksa aastane vaikus, misjärel 2022. aastale tekib see õigus korraga neljal, 2024. aastal koguni kuuel eluaegsel vangil.

Alates 2024. aastast tekib see õigus igal aastal minimaalselt kahel eluaegsel vangil, kulmineerudes 2028. aastal kuue kinnipeetavaga. Seejärel liigub see näitaja vaikselt allapoole. Taotluse esitanud vangi ennetähtaegse vabastamise üle otsustab kohus.

Tagasi üles
Back