Iga teine eestimaalane käis eelmisel aastal kontserdil. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil, selgus Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust.
Iga neljas eestlane külastab suvel folki
23. juuli 2018, 17:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Folgiüritusi külastavad peamiselt täistööajaga töötavad inimesed, kes moodustavad publikust üle poole. Keskmine folgikülastaja on 48-aastane. Naised külastavad pärimusmuusikafestivale rohkem kui mehed ning iga viies folgisõber on pensionär. Enim folgihuvilisi tuleb Tallinnast ja selle lähiümbrusest, mis moodustab 39% folgikülastajate koguarvust. Suur hulk folgihuvilisi elab Ida-Virumaal (16%) ning Tartumaal (10%).
Pooled folgikülastajatest said ürituse kohta infot internetist, neist omakorda enamik sotsiaalmeediast. Ajalehtedest või ajakirjadest sai folgi kohta infot 14% ürituse külastajatest.
Eestis toimuvate pärimusmuusikafestivalidega on rahul või väga rahul 81% külastajatest. Rahulolematute osatähtsus on 2%. Kõige rohkem külastatakse Harjumaal ja Ida-Virumaal toimuvaid folgipidusid, kus osales vastavalt 36% ja 16% kõikidest folgikülastajatest.
Ligi kaks kolmandikku Eestis toimuvatest folgipidudest on tasulised. Kõige rohkem käiakse folgil pere ja sõpradega. Keskmiselt maksab pilet 30 eurot ning söögile ja joogile kulub festivali alal umbes 12 eurot. Festivalialalt väljapool kulus ühel leibkonnal keskmiselt 14 eurot, millest pool kulub transpordile.
Kõige taskukohasemad folgipeod toimuvad Lääne-Eestis, kus kulub 30 eurot leibkonna kohta. Kõige kallimad folgiüritused leiavad aset Lõuna-Eestis, kus kulutatakse umbes 56 eurot.