/nginx/o/2018/07/24/11033691t1h5059.jpg)
Homme valitakse Pakistanis uus parlament ja valitsusjuht. Kandideerimine pole Pakistanis ohutu: vastuseks võib olla vanglakaristus või enesetapurünnak. Ebamugavaid küsimusi esitanud meediale on pähe tõmmatud suukorv.
Pakistani demokraatia kui sõjaväe farss (1)
/nginx/o/2018/08/07/11162590t1h5398.jpg)
24. juuli 2018, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on teise korraga Pakistani sõjaväelisi riigipöördeid täis pikitud 71-aastases ajaloos, kus võim läheb demokraatlikult üle ühelt tsiviilvalitsuselt teisele. Nii siis vähemalt nime poolest.
Pakistani sõjavägi ei piirdu üksnes riigi territooriumi kaitsega. Neil on Pakistani kontekstis ainulaadne võimekus asjadega hakkama saada, mistõttu näevad nad end niikuinii riigi de facto juhtidena. Pakistani ajalugu kirjeldab sama muster: sõjaväe juhtkond heidab ette, et poliitiline valitsus on korrumpeerunud ja viib läbi riigipöörde, nii umbes kord igas kümnendis.
Eelmistel valimistel 2013. aastal juhtus erakordne sündmus: valimistel mandaadi saanud valitsus suutis tegutseda oma ametiaja lõpuni. Nüüd on pakistanlastel uus võimalus demokraatiaks, kuid valimisi on saatnud süüdistused, et sõjavägi ja kohtuvõim astuvad üle oma rollist sobivate tulemuste saavutamiseks.
Ülemkohtunik Shaukat Aziz Siddiqui tuli sõjaväe manipuleerimise vastu välja sõnadega, et ta ei kavatse karta ka siis, kui tema üleastumise kättemaksuks tehakse talle atentaat.
Kohus kui käepikendus
Sobiva valimistulemuse tagamiseks on kasutusele võetud kolm taktikat.
Esiteks on kohtud mõjutanud, kes ja millisel viisil saab üldse valimistel kandideerida. Kõige silmapaistvama juhtumina mõisteti varasemale peaministrile Nawaz Sharifile kümme aastat vanglakaristust kolm nädalat enne valimisi. Sharifi ja tema tütart süüdistati rahapesus ja korruptsioonis, mis tulid välja Panama paberitest.
Otsus tagab, et eelmisel aastal ametist maha võetud Sharif ei saa valimistel osaleda. Samuti jätab see musta pleki tema erakonnale Pakistan Muslim League-Nawaz (Pakistani moslemiliiga, PML-N).
Vähesed peavad piisavaks tõendeid, mis esitati Sharifi süü kinnitamiseks. On selge, et Sharif jastus oma viimasel ametiajal üle sõjaväe seatud punase joone, kui ta proovis Indiaga rahu teha ja suurendada sõjaväe vastukaaluks tsiviilvalitsuse võimu.
Pühapäeval ütles Islamabadi ülemkohtunik, et Pakistani luureagentuur ISI oli kohust survestanud, et nad ei vabastaks vanglasse saadetud varasemat peaministrit Nawaz Sharifi enne valimiste toimumist.
Tahe sõltumatuseks
Ülemkohtunik Shaukat Aziz Siddiqui tuli sõjaväe manipuleerimise vastu välja sõnadega, et ta ei kavatse karta ka siis, kui tema üleastumise kättemaksuks tehakse talle atentaat. Siddiqui ei esitanud ta oma väiteid kinnitavat tõestusmaterjali. Samas tuli tema toetuseks kohale arvestav hulk advokaate, kes toetavad kohtusüsteemi sõltumatust.
Vaid mõned päevad enne valimisi jõudis lõpule ka teine menetlus PML-N erakonna liikme vastu. Kuigi kohtuasi oli juba väldanud kuus aastat, muutus nüüd olukord kibekiireks ja otsus langetati laupäeval harvaesineval hilisõhtusel istungil. Sellega mõisteti uimastikuriteos süüdi Hanif Abbasi, keda muidu nähti kui tugevat PML-N kandidaati.
Teiseks on võimud pigistanud silma kinni, kui relvastatud rühmitused on avaldanud soovi valimistel osaleda. Pakistani valimiskomisjonile heidetakse ette, et nad on andnud oma heakskiidu rühmitustele, kes on varasemalt saanud valimistel osalemise keelu ja on nüüd maskeeringuks lihtsalt teise nime võtnud.
Sõjavägi valvab valimisi
Kolmandaks on sõjaväele antud suur roll valimispäeva edukaks läbiviimiseks. Pakistani sõltumatu inimõiguste komisjon tegi nädal enne valimisi avalduse, kus nad tunnevad sügavat muret, et Pakistani valimisi proovitakse manipuleerida jultunult, agressiivselt ja häbenematult. Ettekäändel tagada valimiste aus korraldus on turvajõududele antud lisaõigusi.
Umbes 375 000 sõdurit saadetakse valvesse nii valimisjaoskondade siseruumidesse kui välja. See on neli korda rohkem kui 2013. aasta valimistel, kuigi riigi turvalisus on nende aastate jooksul paranenud. Sõjaväelastel on kõrgeim võim langetada hääletuspunktides otsuseid, mis veelgi enam hägustab piiri tsiviil- ja militaarvõimu vahel. Inimõiguslased kutsuvad üles Pakistani valimiskomisjoni tagama, et hääletajad ei oleks mõjutatud või hirmutatud vormis meeste suurest kohalolekust. Vastasel korral on tegu militaarjõu sekkumisega tsiviilasjadesse.
Survestamine
PML-N erakonna liikmed on öelnud, et neile on avaldatud survet vahetada lojaalsust või loobuda valimistel kandideerimisest. 30 PML-N liiget on enne valimisi erakonnast lahkunud. Mitmed PML-N, Pakistan Peoples Party (Pakistani rahvapartei, PPP) ja Awami töölispartei (Awami Workers Party) liikmed on raporteerinud, et korrakaitsejõud on sekkunud nende valimiskampaania läbiviimisesse või nende vaba liikumist on takistatud ilma hea põhjuseta. Samuti on turvatöötajad eemaldanud valimisplakateid.
Pakistani meediat on tsenseeritud ja selle levikut on piiratud. Ajakirjanikele on osaks langenud hirmutamine, tagakiusamine ja röövimise, et survestada neid mitte küsima sõjaväele ebamugavaid küsimusi. Selline surve näitab sõjaväe huvi kontrollida, millist informatsiooni avalikkusele jagatakse.
Sina ei tohi sõjaväe vastu minna
Aprillis ei lubatud suurimal telekanalil Geo TV-l enam kogu riigis eetrisse minna. Nii valitsuse ministrid kui kaablikompaniid eitasid juhtunuga seotust. Samamoodi vaikis Pakistani sõjavägi, mida poliitika- ja meedivaatlejad kahtlustasid eetrikeelu käskimiseks. Geo TV oli kajastanud põhiseaduse muudatust, mis 2010. aastal keelas sõjaväel poliitikasse sekkumise väljaspool kaitseküsimusi.
Armee staabiülem soovib selle paranduse tühistamist. Geo TV seisis kindlalt parandusettepaneku taga, mistõttu olid nad sõjaväele pinnuks silmas. Geo TV vaigistamist kajastati üksnes sotsiaalmeedias, teised meediakanalid ei julgenud teemat puudutada. Oma eetriloa taastas ettevõte üksnes siis, kui lubas poliitiliselt tundlikke teemasid vältida.
Ennustatakse, et valimiste tulemuseks on lõhestunud parlament ja pelglik koalitsioonivalitsus. PML-N-iga konkureerib võimu nimel opositsioonipartei, Pakistani õigusliikumine (Pakistan Tehreek-e-Insaf, PTI). Selle juhiks on varasem legendaarne kriketimängija Imran Khan. Khan peab kaitsma end süüdistuste eest, et sõjavägi manipuleerib valimisi tema kasuks.
Nõrk valitsus halbadel aegadel
Edu saavutamiseks on neil vaja saada vähemalt 100 kohta parlamendi 272 ametikohast. See võimaldaks PTI-l valitseda üksikkandidaatide ja väikeste religioossete erakondade toel. Teise suure erakonnaga PPP-ga koalitsiooni mineku on Khan välistanud põhjusel, et selle juht on korrumpeerunud. PPP juht Asif Ali Zardari eitab süüdistusi.
Samuti ei ole Khanile meelt mööda minna koalitsiooni PML-N-iga. Teisest küljest ei ole veel sugugi ette teada, et PML-N ei võiks valimistel teha hea tulemuse, mis annaks neile võidu või koalitsiooni kontrollija positsiooni. Arvamusküsitlused ennustavad tasavägist võitlust. Igal juhul on Pakistani ootamas ebamugavad koalitsiooniläbirääkimised.
Pakistani üldist olukorda raskendavad turvalisusküsimused ja halvaendelised majandustulemused. Kuigi julgeoleku tase on tõusnud, hukkus pühapäeval enesetapurünnakus üks valimistel kandideeriv poliitik. PTI liige Ikramullah Gandapur ja tema autojuht said surma, kui enesetapupommar õhkis end nende maasturi kõrval.
Ennustatakse, et Pakistani majanduskasv aeglustub sõltumata valimistulemustest. Muret valmistavad valuuta nõrgenemine, kõrge inflatsioon ja välislaenude suur osakaal Pakistani majanduses. Uus peaminister peab Pakistani majanduskriisi lävelt tagasi tooma. See ei saa olema kerge töö ükskõik kellele, kes asub valitsust juhtima.