/nginx/o/2018/07/25/11034720t1h2bec.jpg)
Eile õhtul jäeti Eesti trüki- ja paberimuuseumis pidulikult hüvasti Tartus kolm kuud töötanud Pakistani kunstniku Rukhe Zaidiga (63). Kunstnik lõi siin veedetud aja jooksul kümme teost, millest ühe, suuremõõtmelise vaibamotiiviga maali kinkis ta Tähtveres tegutsevale Tartu naiste tugi- ja teabekeskusele.
Zaidi keskendus Tartus peamiselt looduse maalimisele, kuid oma kunstnikukarjääri algusest peale on ta teinud ka detailseid vaibamaale. Et Zaidi on maalinud põrandale tõetruusid vaipu maailma eri paikades, soovis ta ühe kinkida ka tartlastele.
«Kuulutasime kevadel välja, et otsime maalile põrandat, millele oleks ka linnarahval juurdepääs,» sõnas Tartu linnaresidentuuri programmi koordinaator Salme Kulmar. Et vaibale kandideerivate sobivate põrandate avaldusi siiski ei tulnud, pidid programmi eestvedajad lõpuks ise teosele koha leidma. Vaipa ei saanud maalida õue, sest Eesti ilma tõttu poleks see eriti kaua vastu pidanud.
Tegin siin olles rohkem maale kui Pakistanis ühe aastaga, ütles Tartus kolm kuud veetnud Zaidi.
«Suhtlusringkonnas teemat arutades tekkis idee viia maal naiste tugikeskusesse,» ütles Kulmar. Et programmi üks eesmärke on olnud viia kunsti nendeni, kes ise näituste avamisele ei satu, kuid kellele võiks kunstist abi olla, tundus see mõte talle suurepärane.
Mõte meeldis ka Zaidile väga, kuna naiste turvalisuse teema on talle alati südamelähedane olnud. «Algne plaan oli, et maali valmimisel löövad käed külge ka mõned tugikeskuse naised, kuid erinevatel põhjustel tegin ma lõpuks selle neile siiski omapäi,» märkis Zaidi.
Et naiste tugi- ja teabekeskuse esindaja kunstniku lahkumispeole tulla ei saanud, anti vaibamaal üle sümboolselt. «Keskuses oldi meie pakkumise üle väga õnnelikud, meid kutsuti külla ja leidsime maalile sobiva koha,» rääkis Kulmar.
Vaibamaal hakkab rippuma keskuse puhkeruumis. Keskuse töötajad lubasid, et kui seal tulevikus remonti tehakse, värvitakse seinad maali taustaga sama värvi.
Et Zaidi on pärit Pakistani ülerahvastatud linnast, jääb ta enim taga igatsema siinset vaikust ja rahulikku tempot. Tartu liiklust ei anna tema sõnul Pakistani omaga võrreldagi. Samuti oli Zaidile harjutamatu, et päevad on siin suvel palju pikemad. Just päevavalgus võimaldas tal ka palju maalida. «Tegin siin olles rohkem maale kui Pakistanis ühe aastaga,» ütles Zaidi. Enamikule oma loodusmaalidest ammutas ta inspiratsiooni Tartu botaanikaaiast.
Suurim kultuurišokk oli pakistanlasele eestlaste tagasihoidlikkus. «Esimestel päevadel olid minu ainsad vestlused toidupoes, kui küsisin vastutulejalt, kus mõni toode asub,» sõnas Zaidi. Aja möödudes sai talle aga selgeks, et kui eestlastele avanemiseks pisut aega anda, siis on nad sama sõbralikud nagu pakistanlased.
Zaidi viibis Tartus linnaresidentuuri programmi kaudu, mida korraldab trüki- ja paberimuuseum. Sama programmiga on praegu ülikoolilinnas ka Prantsusmaa skulptor Porte Renaud, kelle näitus avatakse täna õhtul Aparaaditehases. Igal aastal võetakse vastu 12 kuuajalist ning neli kolmekuulist kunstiresidenti.
Residentuuri eesmärk on tuua Tartusse võimalikult erineva taustaga ja erinevast kultuurist kunstnikke igast valdkonnast. Augustis alustavad siin residentuuri Tšiili tänavakunstnik ning Venemaa muusikute duo.
Programmi rahastavad Tartu linn, Eesti kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu.