Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ütles, et olukord piirkonnas on pingeline ja sõda Aserbaidžaaniga väga tõenäoline.
Armeenia peaminister peab sõda Aserbaidžaaniga tõenäoliseks (3)
26. juuli 2018, 14:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on meie piirkonnas väga pingeline olukord. Pean silmas Aserbaidžaani poliitikat. Ja on väga suur sõja tõenäosus. Ütleksin, et peame sõjaks valmis olema,» selgitas Pašinjan asja usutluses raadiojaamale Eho Moskvõ, märkides, et Venemaal on selle sõja takistamiseks kõik võimalused.
«Ma ei suuda kuidagi uskuda, et meie strateegiline partner, sajanditepikkune vend ja sõber laseb sel sõjal puhkeda,» ütles Pašinjan.
«Relvaembargo oleks teine jutt ja seda juttu ei jätka me mitte üksi Venemaa, vaid ka Valgevene ja meie teiste partneritega Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonis, sest me kuulume ühise julgeoleku organisatsiooni,» lausus minister.
Ta märkis, et Putin tutvustas teda Moskvas jalgpalli-MM-il Asrbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga.
«Mure on lihtsalt selles, et see tutvus ei osutunud kuigi tõhusaks, sest Alijev osales ka NATO tippkohtumisel, kuid me isegi ei teretanud seal - nii kukkus välja,» ütles Pašinjan.
Pašinjan kinnitas, et tema poeg teenib Mägi-Karabahhi sõjaväes.
«See on rahuarmastav žest, sest arvan, mõistame kõik, et kui ma saadan poja Mägi-Karabahhi, ei taha ma, et seal sõda puhkeks. Ja hoidku jumal, et minu poeg ja minu kaasmaalaste pojad ning aserite pojad, Aserbaidžaani tavakodanike pojad seal hukkuksid,» sõnas ta.
«Minu jaoks on see muidugi mure: ma ei taha, et see juhtuks. Mul oleks hea meel, kui president Alijev saadaks samuti poja sinna teenima. Oleksime kindlad, et ka härra Alijev ei taha, et ta poeg hukkuks,» ütles peaminister.
Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla. Aserbaidžaan ja Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased.
Pašinjan kommenteeris ka Venemaa sõjabaasi Armeenias. «Mis puutub 102. sõjaväebaasi, siis see on Armeenia julgeolekusüsteemi väga tähtis osis. Sest meil on lepingud ja nende lepingute kohaselt on sel baasil selged kohustused,» sõnas minister.
«See tähendab, et meil ei ole selle sõjaväebaasi tegevusega mingit muret. See vastab Armeenia rahvuslikele huvidele - see on kõigile selge,» märkis ta. Ta lisas, et Vene piirivalvurid valvavad muu hulgas ka Armeenia ja Türgi piiri, mis oleks Armeenia relvajõudude jaoks väga suur koormus.