Sisuturundus

Juba ligi 90% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett

FOTO: Keskkonnaministeerium

Alates sajandivahetusest on Eesti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme uuendatud ja välja ehitatud üle miljardi euro eest, millest suurem osa pärineb Euroopa Liidu toetustest.

Veesüsteemide uuendamine ja ehitus on Eestis kallim kui mujal Euroopas. Pinnamoest lähtuvalt on meie riigi territoorium pea kogu ulatuses reostustundlik ja rohkem kui pooles ulatuses on põhjavesi kas nõrgalt või ei ole üldse kaitstud. Seetõttu on reovee puhastamisele kehtestatud nõuded rangemad kui teistes Euroopa Liidu (EL) riikides. Samas on meil veemajanduse investeeringuvajadus inimese kohta suurem kui mujal Euroopa riikides ka suhteliselt hõreda ja ebaühtlase asustuse tõttu.

Veemajandus on jõudsalt edenenud

Paide reoveepuhasti.

FOTO: Jarek Jõepera; Nordecon AS (objekti ehitaja) fotokogu

1990. aastail takistas veesüsteemide korda tegemist ja uute rajamist rahapuudus. Sajandivahetusest peale on olnud võimalik selleks kasutada toetusi. Sellest ajast tänaseni on veemajandusse investeeritud enam kui miljard eurot, millest suurima osa moodustab toetus EL Ühtekuuluvusfondist. 

Haljala reoveepuhasti hoone sisevaade.

FOTO: Jarek Jõepera; Nordecon AS (objekti ehitaja) fotokogu

«Oleme päris heas seisus,» hindas hetkeolukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. «Samas võib öelda, et kui EL toetusi poleks olnud, poleks me ise kindlalt nii kaugele jõudnud – veemajanduse investeeringud on tõepoolest väga suured.» Vahur Tarkmees meenutas võrdluseks 1990. aastaid, mil nõukogudeaegsed torustikud ja reoveepuhastusseadmed olid kohati katastroofilises seisukorras. «Nüüd on olukord teine. Põhiline, et suudaksime uusi ja kordatehtud süsteeme õigel viisil majandada.»

Türisalu reoveepuhasti.

FOTO: Jarek Jõepera; Nordecon AS (objekti ehitaja) fotokogu

Suurinvesteeringuteks veel lühike aeg

EL toetust kasutatakse piirkondades, kus elab üle 2000 inimese. Väiksema asustusega piirkondades toetatakse veemajandust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Eesti saastetasudest.

Narva linna veepuhastusjaam.

FOTO: Tiit Veermäe; AS Merko Ehitus Eesti (objekti ehitaja) fotokogu

Praegusel eelarveperioodil (2014–2020) on tänaseks EL toetusi eraldatud juba 16 veemajandusprojektile kokku 55 miljonit eurot.

«Pärast 2020. aastat, kui algab EL uus eelarveperiood, Eesti veemajandustaristule tõenäoliselt EL toetusi enam ei eraldata. Seetõttu tuleks suuremates asulates, kus soovitakse toetusi kasutada, vajalikud investeeringud enne seda ära teha,» ütles keskkonnaministeeriumi projektide büroo juhataja Antti Tooming. Ta lisas, et ministeeriumil on plaanis käesoleva eelarveperioodi EL toetuste tingimusi laiendada, et torustikke saaks rekonstrueerida suuremas mahus ning lisaks võimaldada sademeveesüsteemide ja settekäitluskeskuste rajamist. Uued tingimused peaksid ellu jõudma tänavu sügisel.  

Hetkel kasutab Eesti elanikest ühisveevärgi vett 89,1% ja ühiskanalisatsiooni teenust ligi 83%.

Toetust saavad taotleda ka elanikud ühissüsteemiga liitumiseks

  • Alates tänavu maist toetatakse reoveekogumisaladel, kus elab üle 2000 inimese, ka eraisikute liitumist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga.
  • Toetust saab küsida elamu ühendamiseks ühissüsteemiga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks üle 2000 elanikuga piirkonnas, kus ühiskanalisatsiooni pole ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata.
  • Toetus sõltub ehitustööde mahust ja rajatava torustiku pikkusest. Toetuseks on kokku ligi 10 mln eurot, keskmised toetussummad jäävad vahemikku 2000–2500 eurot. Kahe kuuga alates toetusvooru avamisest on taotluseid esitatud juba ligikaudu 400 tk, kokku 1,5 miljoni euro eest. 
  • Toetust saab taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Täpsem info: https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine. Sealtsamast saab kontrollida, kas elamu asub üle 2000 tarbijaga piirkonnas.

* Kaardil tähistatud projektide raames teostati töid ka muudes piirkondades kui ainult märgitud punktis.

FOTO: Keskkonnaministeerium

 

Saku ja Kohila suvilapiirkonnad saavad vee ühissüstemid

Tavaliselt ehitatakse ühisveevärk või -kanalisatsioon ühele asulale, kuid praegu käsil olevatest veeprojektidest on kaks omavahel seotut, mis kokku hõlmavad Keila jõe piirkonnas kaheksat asulat – kahte alevikku ja kuut küla. Tegu on kahes vallas asuva suvilapiirkonnaga, kus osa inimestest on püsielanikud, kuid teine osa viibib vaid hooajati. Projekti viivad ellu Saku ja Kohila valla vee-ettevõtted.

Projekte valmistati ette kaks aastat, sest piirkond on keeruline. Eriti probleemne oli sobiliku reoveepuhastuslahenduse leidmine. «Lahenduseks on kogu ala reovesi torustike kaudu Saku alevikku juhtida ja sealt juba olemasoleva süsteemi abil Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Saku torustikesse suunatakse ka Kohila valla projektiala reovesi,» rääkis Saku valla piirkonna projektijuht Indrek Tamberg.

«Järjest rohkem on omanikud oma suvilaid ringi ehitanud ja valda päriseks elama asunud, veemajanduse kordategemine hoogustab seda veel,» ütles Kohila vallavanem Heiki Hepner. «Samm-sammult on Keila jõe äärsed suvilapiirkonnad muutumas aedlinnakuteks.»

Veesüsteemide ehitustööd tuleb kohati teha rasketes tingimustes, kuna suvilate vahel on kitsas. Ettevõtmise üks lisapluss on, et asulad saavad korralikud tänavad – ette on nähtud, et pärast kaevamistöid tehakse teed nõuetekohaselt korda.

«Ootame uusi veesüsteeme pikisilmi,» kinnitasid Roobuka küla Soonurme aiandusühistu inimesed. Võrreldes paljude teiste aiandusühistutega on Soonurmel oma väike veevärk olemas – ühistu ühine pumbajaam käivitatakse kevadel ja pannakse seisma sügisel. «Kui kevadel vee torudesse laseme, tuleb käia remontimas kohti, kust vesi välja purskab – torustik on nii vana,» ütles aiandusühistu esinaine Aino Aarma.

Osal peredest on ka puur- või salvkaevud, kuid paljudel oma kaevu pole ja siis tuleb talvel suvilasse sõites vesi linnast kaasa võtta. Kanalisatsioon on enamasti lahendatud individuaalsete kogumismahutitega. Kogu projektiala peale on veel kohti, kus mahuteid ei ole ja reovesi immutatakse pinnasesse (Keila jõe piirkonnas keelatud) või juhitakse see ebaseaduslikult otse jõkke.

Keila jõe seisund on lämmastiku- ja fosforikoormuse tõttu kehv, samas kuulub jõe suue lõheliste elupaigana kaitstavate veekogude nimistusse. Ohus on ka põhjavesi, mis kogu ettevõtmise alal on suuremas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kahe projekti elluviimise järel väheneb oluliselt põhjavee reostumise oht.

Projekti hind kahe valla peale kokku on ligikaudu 40 miljonit eurot, millest EL toetuste osa on 33 miljonit eurot. Tööd peavad valmis olema 2021. aasta lõpuks.

    Loe ka neid

    Tagasi üles