Kui suvi kõrvetab...

Aurelia Aasa
, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Timothée Chalamet ja Alex Roe allamäge kihutavas coming-of age narkodraamas «Kuumad suveööd»,
Timothée Chalamet ja Alex Roe allamäge kihutavas coming-of age narkodraamas «Kuumad suveööd», Foto: Kaader filmist

Suvi on alati metsik aeg, vähemasti veidi metsikum. Tähistades vabadust, lõpule jõudnud etappe, päikeselõõma paistel möödunud eneseotsinguid. Küllap on igaühe elus olnud ka üks eriline, murranguline suvi, mis meid inimestena enim kujundab.

Aurelia Aasa kirjutab filmist «Kuumad suveööd»: «Selle filmi üks keskseid tahke ongi püüd taaselustada aega, mil lood kerkisid elust enesest. Linna kadestusväärsemad teismelised elasid noateral. Inimeste südameisse puksiti end läbi vahetute juhtumiste, mitte filtreeritud keskkonna. Viimast polnudki. Oli elu ise – haarav vigade, kaotuste ja võitude pillerkaar.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles