Kui katamaraanparvlaeva Runö rikke järel hakkasid ruhnlased kahtlema selle aluse sobivusest liinile ning pöördusid kirjaga ka majandusministr Kadri Simsoni poole, siis Simson meenutas neile vastuseks, et just ruhnlased olid need, kes välja pakutud variantidest just katamaraani eelistasid.
«Runö on täiesti merekõlblik ehk see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna reostust, nagu näeb ette meresõiduohutuse seadus. Seda kinnitavad laevale veeteede ameti väljastatud tunnistused,» märkis Simson.
Ta tõi esile, et enne käesoleva aasta liinireiside algust ehitati Runö väljalaskekollektorid ümber, paigaldati elektrilised trimmilabad, samuti paigaldati kraanale kaldatoitelt töötav hüdropump. «Väiksemaid või suuremaid parendustöid on Runöle teostatud ka varasematel aastatel. Kõik need parendused on tehtud selleks, et reisijatele ja laeva kasutajatele oleks tagatud stabiilne laevasõit ja ühendus. Tehnilistel põhjustel on ära jäänud vaid üksikud Runö reisid, peamiseks reiside ärajäämise põhjuseks on olnud siiski ebasoodsad ilmaolud,» rääkis Simson.
Tema sõnul on stabiilne ja tõrgeteta ühendus nii mandri kui ka Saaremaaga väikesaare elanikele eluliselt tähtis, seepärast otsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos ühistransporti korraldava maanteeameti ning riigile kuuluvaid parvlaevu haldava veeteede ametiga lahendusi, kuidas edaspidi vältida olukorda, kus ühendus mandriga halveneb oluliselt. «Ühe võimaliku lahendusena on võimalik soetada reservi uus peamasin. Kahjuks ei ole võimalik tagada, et laev alati täpselt graafikust kinni peab, sest aeg-ajalt on takistuseks ebasoodsad ilmaolud,» tõdes Simson.
Ta meenutas, et ruhnlased ise on pidanud katamaraanparvlaeva Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks sobivamaiks laevatüübiks. Nimelt tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2009. aastal Ruhnu ühenduse teenindamiseks sobiva laeva kontseptsiooni analüüsi, milles pakuti välja kolm laevakontseptsiooni. Kontseptsioone esitleti ka Ruhnu elanikele. «Ruhnu vallavalitsuse ja elanike hinnangul oli sel ajal saare vajadustest lähtuvalt eelistatuimaks laevatüübiks katamaraan. Kiirem laev tagab kiirema ühenduse saare ja mandri vahel, kuid ei ole nii ilmastikukindel kui aeglasem ühekereline ja jääklassiga laev,» märkis Simson.
Runö purunenud peamasin asendati uue peamasinaga ning laev saab praegu taas Ruhnu elanikke ja saare külalisi teenindada.