Irene Käosaar: keelelised enklaavid jäävad paratamatult alles

Narva on peamiselt venekeelsete inimestega asustatud Eesti omavalitsus Foto: Eero Vabamaegi/Postimees / Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Venekeelsed enklaavid jäävad Eestis paratamatult alles vaatamata erinevatele haridusmudelite ja keeleõppe ideedele, ütles Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar.

«Koosõppiv kool on täiesti toimiv mudel, ehkki see on piirkonniti erinev. Narvas näiteks ei ole see võimalik. Kui me toome venekeelsed lapsed Narvas eestikeelsesse gümnaasiumisse, siis see ei toimi ja need viimased viis Narvas elavat eestlast lähevad ka ära,» rääkis Käosaar veebisaatele «Otse Postimehest» antud intervjuus. Ta lisas, et venekeelsed noored on valmis eestikeelset õpet vastu võtma täiesti vabatahtlikult, hirmud muutuste ees on pigem vanemate inimeste hulgas.

Piirkondlikud erinevused ei puuduta Käosaare sõnul ainult peamiselt venekeelseid piirkondi. Sellel aastal suleti Haapsalus vene kool, kuna venekeelseid õpilasi oli liiga vähe, vene kooli ei ole enam Võrus, Tartus on veel kaks venekeelset üldhariduskooli. «Ida-Virumaa on täiesti eriline piirkond, eriline on ka Tallinn ja eriti Lasnamäe, kus me peame hoolikalt vaatama, keda kellega kokku panna. Me ei saa ju sundida lapsevanemaid, et sa pead hakkama Lasnamäelt oma last Nõmmele esimesse klassi viima,» rääkis sihtasutuse juht. «Saatan peitub detailides ja siin tuleb kooli korralduslik pool hästi läbi mõelda. Nendes piirkondades, kus vene keelt kõnelevad lapsed on enamuses, tuleb leida teisi moodusi, on see siis keelekümblus või mõni muu metoodika. Kindlasti tuleb seal põhikoolis eesti keele õppele rohkem tähelepanu pöörata,» lisas ta.

Käosaar ütles, et ta on tähele pannud lõimumises märgatavaid positiivseid muutusi. «Ma ei ole viimase viie aasta jooksul kohanud ühtegi inimest, kes vaidlustaks Eestis elades eesti keele oskuse vajadust. Pigem räägitakse sellest, kuidas seda keelt selgeks saada. Levinud väited on, et koolis ei õpetata ja riik ei toeta,» sõnas Käosaar. Ta lisas, et inimeste lahterdamine eestlasteks ja venelasteks on vale.

«Ühiskond koosneb inimestest ja me ei saa öelda, et venelased on sellised ja eestlased on teistsugused. On hästi palju erinevaid venelasi ja on hästi palju erinevaid eesatlasi. Me peaksime vaatama konkreetset inimest ja tema vajadusi,» märkis Käosaar. «Kui tal on hea töökoht, kui tal on kodu, kui tal on normaalne palk, kui ta lapsed on rahul ja õnnelikud, kui ta näeb, et tema kodu on selles riigis, kus teda vajatakse ja väärtustatakse, siis ongi kõik hästi. Laias laastus peabki tagama, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed võimalused olenemata nende rahvusest ja keelekultuurist,» lisas ta.

«Eestlaste puhul me ju ka arvestame sellega, et mõni on vegan ja teine sellele kategooriliselt vastu ning sööb ainult liha. Me aktsepteerime seda, rahvuslikus ja kultuurilises mõttes peaksime me aktsepteerima ka seda, et mõni läheb õigeusu kirikusse ja teine mõnda teise kirikusse,» märkis Integratsiooni Sihtasutuse juht.