Haapsalu Jaani kiriku restaureerimise käigus altari kõrvalt põrandast välja kaevatud 18. sajandi lõpust pärit korjanduspakk ehk kiriku vaestekassa toodi restaureerimiseks ennistuskotta Kanut. Peale paarikuust tööd, asetatakse kassa taas kiriku ukse kõrvale nagu paarsada aastat tagasi.
EELK Tallinna praostkonna abipraost ja konsistooriumi avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru seletas, et korjanduspakk oli kirikus altari kõrval maa sees unustuste hõlma vajunud. Ta oli mingil hetkel münte täis saanud ja nii ta sinna jäi, kuni hakati kirikus remonti tegema.
«Kui restauraator ja lukuavaja Helmut Välja 12. oktoobril alustas lukkude lahtimuukimist, siis võttis pea paar tundi aega üksnes tabaluku avamine,» märkis Tuhkru. «Teised kaks lukku läksid kiiremini.» Lukkudest välja pudenenud metallitükkide järgi võis oletada, et neid on ennegi lahti muugitud.
Tuhkru seletas, et kolmelukulised rahakirstud kirikus näitavad kiriku finantsdistsipliini ja rahalugemise korda, sest kassale pääses ligi üksnes siis, kui kolme võtme omanikud olid koos ja lugesid annetused üle.
Lääne praost Tiit Salumäe sõnul ei tea ta, et enam kui kolmekümne aasta jooksul, mil ta on Haapsalu Jaani kirikus töötanud, seda pakku keegi oleks avanud ning võtmete asukohast pole mingeid teateid.
Avamisel selgus, et lisaks nõukogude-aegsetele paberrahadele ja müntidele ning uuematele Eesti kroonidele, on varaseimad mündid 1912. aasta kopikad, üks eelmise vabariigi aegne sent ning mõned Saksa okupatsiooniaegsed pennid.
«Seega saab väita, et kassa on käigus olnud ka nõukogude ajal ja varasemad mündid on kassapõhjast jäänud lihtsalt kättesaamatuks,» märkis Tuhkru. «Omapäraste leidudena olid seal põhjas mõningad küünlate jupid, mis teadmata kombel olid sattunud korjanduspaku põhja.»
Haapsalu korjanduspakk on tammepuust välja raiutud ja raudsepistatud ukse ja vitstega. Peale restaureerimist leiab ta väärika koha oma kodukirikus Haapsalu Jaanis. Tuhkru ütles, et restaureerimine võtab tõenäoliselt paar kuud aega ning seejärel pannakse ta kiriku ukse kõrvale oma algsesse kohta, kust ta paarsada aastat tagasi altari kõrvale tõsteti. Korjanduspakku hakatakse seejärel taas kasutama.
Eesti kirikutes on selliseid korjanduskassasid alles jäänud üsna vähe ja muuseumidesse viidutega on neid kokku ehk paarikümne ringis.