Süütu sõnamäng või petukaup munaäris? (16)

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Munamärgistus näitab, millistest tingimustest ja millisest riigist on munad pärit.
Munamärgistus näitab, millistest tingimustest ja millisest riigist on munad pärit. Foto: Pm

Kui munakarpi või munale trükitud koodi uurida, selgub, et meie «talumunad», «maamunad» ja «kodumunad» pärinevad maaidülli asemel tööstuspuuridest. Eesti munatootja põhjendab, et nii viidatakse kodumaisusele, sest kuidagi peab välismaise masstoodangu vastu saama.

«Värsked maamunad Lõuna-Eestist Põlvamaalt,» reklaamib kanamune ettevõte nimega Lõuna-Eesti Talumuna OÜ, kes tõi umbes pool aastat tagasi turule maamunad Muna Liisa. Pakendil on pilt kana käes hoidvast naisest ja oksakeste taustal teri nokkivatest kanadest.

Kui hakata lugema kõige pisemat kirja karbi etiketil, selgub, et idülli pole kuskil: «maamunad» on kõige tavalisemad puurikanade munad. Mõni eriti teadlik tarbija loeb selle välja ka munale trükitud koodilt. Kui see algab kolmega, siis tähistab see puurikanu.

Sarnaseid näiteid «talumunadest», aga ka «kodumunadest» on veel.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles