Juba novembris loodetakse MTÜ EV Koolituse ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi eestvedamisel üle Eesti alustada Edasipürgijate klubidega, kuhu oodatakse lõpetamata põhi- või keskharidusega noori vanuses 17-30 aastat.
Madala haridustasemega noortele luuakse edasipürgijate klubid
13. oktoober 2011, 17:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Püüame jõuda nende noorteni, kel on kõige raskem – kes on passiivsed ja kes omal initsiatiivil ei pöördu abi otsima. Üks sihtrühm on ka kriminaal- ja narkoprobleemidega noored,» rääkis Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi teadusjuht Iris Pettai täna projekti tutvustaval seminaril.
Klubidesse oodatakse 150 noort vanuses 17-30-aastat, kes ei tööta ega õpi hetkel kuskil või töötavad osaajaliselt ja/või madalapalgalisel kohal. Kokku luuakse viis klubi: kolm eestikeelset Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse ning kaks venekeelset Tallinnasse ja Narvasse.
Klubisid veavad psühholoogid, kes õpetavad noortele eneseanalüüsi, sotsiaalset toimetulekut ja karjääriplaneerimist. Viiakse läbi ka õpivarjupäev, kus noored saavad kutsehariduskeskuses tutvuda seal pakutavate õppevõimalustega ning osaleda tundides. Töövarjupäeval aga tutvutakse kohalike ettevõtetega ja sealsete töövõimalustega. Venekeelsetes gruppides korraldatakse eesti keele õpet, lisaks saavad kõik projektis osalejad arvutikoolitust.
Projekti lõppedes on klubitsükli läbinud noorel ettekujutus oma lähitulevikust – kus ja mida edasi õppida ning milline on sobiv elukutse, loodavad projekti eestvedajad.
Iga neljas on alaharitud
Eesti tööjõu uuringust aastate 2006-2010 kohta selgub, et noorte seas on alaharitute osakaal kõrge: iga neljas 18-30-aastaste vanusegruppi kuuluv noor on madala haridustasemega, omades põhiharidust või veelgi vähem.
Iris Pettai tõdes, et madala haridustasemega noored vajavad abi, kuna neil ei ole erilisi tööalaseid oskusi ning nende valikuvõimalused tööturul jäävad ahtaks. Suur osa madala haridustasemega noortest ei valda vajalikul tasemel eesti keelt, samuti on nende sissetulekud tunduvalt väiksemad kui kõrgema kvalifikatsiooniga inimestel, mistõttu sõltub nende toimetulek tihti sotsiaaltoetustest.
«Alaharitud noored on kindlasti üks tõsisemaid riskirühmi praegu Eestis,» osutas Pettai. «Ega me selle projektiga ei lahenda alaharitute probleemi Eestis, kuid me loome mingi algpunkti, kust edasi minna.»
Tema sõnul on selliseid noori kindlasti raske üles leida ja Edasipürgijate klubisse saada, kuid praegu töötatakse välja erinevaid meetodeid, kuidas nendeni siiski jõuda.
Keeruline sihtrühm
«Sihtrühm on keeruline – isegi, kui noored ei õpi ja tööta, on neil palju tegemisi. Samas, kui me nad ka leiame, on neid raske programmi lõpuni koos hoida,» tõdes ka EV Koolituse projektijuht Olga Rogova. «Meie suurim eesmärk on selle rühmaga lõpuni minna.» Et sobivad inimesed programmi leida, teeb projekti meeskond koostööd näiteks kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade, täiskasvanute gümnaasiumide ja nõustamiskeskustega.
Madala haridustasemega noored ei ole lihtne sihtgrupp ka töötukassale. Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhtivkonsultant Ruth Laos osutas, et vähese haridusega noored ei oska end tihti müüa ning neil on vahel ka vildakad palgaootused. Samuti ei ole harv näide, kus 24-aastasel alaharitud noorel on kaks last ja abikaasa, keda ülal pidada, mistõttu ei ole neil aega uuesti haridust omandama minna.
«Noored sageli ei teadvusta, et nende võimalus olla ühiskonnale väärtuseks on maetud haridustaseme puudumise alla ning nad jäävad meie eest varjatuks nagu kuld, mida kunagi ei leita,» sõnas Laos.
Edasipürgijate klubi projekt lõpeb 31. juulil tuleval aastal. Programmi rahastavad Sihtasutus Innove ja Euroopa Sotsiaalfond. Avatud Ühiskonna Instituut viib madala haridustasemega noorte seas läbi ka uuringu, mis peaks tulevikus aitama välja töötada meetmeid selliste noorte aitamiseks.
Enamik (73 protsenti) Eesti põhiharidusega või lõpetamata põhiharidusega 18-30-aastastest noortest on mehed. Kõige rohkem on madala haridustasemega noori Põhja-Eestis (28 protsenti) ja Lõuna-Eestis (27 protsenti), vähem aga Kirde-Eestis (21), Lääne-Eestis (13) ja Kesk-Eestis (11).