Jõks: hea õigusloome eeskiri aitab paremini kodanikke kaasata

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine õiguskantsler Allar Jõks.
Endine õiguskantsler Allar Jõks. Foto: Peeter Langovits

Eesti eri huvigruppide kaasamine seadusloomesse peaks kooskõlastusele läinud hea õigusloome eeskirja toel paranema, arvas vandeadvokaat ja Teenusmajanduse Koja aseesimees Allar Jõks.

Ta rääkis Vikerraadio saates «Uudis+», et sellest, kui head ja konkurentsivõimelised on Eesti seadused, määrused, kuidas on nende loomisesse huvigruppe kaasatud, sõltub Eesti lähitulevik, vahendas ERR Uudised.

Teenusmajanduse Koda on omalt poolt välja pakkunud hea õigusloome tava, mis sisaldab kaheksat olulist punkti, mida seaduste tegemisel peab järgima.

«Meil on sellel teemal olnud konstruktiivne koostöö justiitministeeriumiga, tuleb öelda, et hea õigusloome küsimus ei ole kolmanda sektori küsimus, see ei ole riigisektori küsimus, see on meie kõigi küsimus,» rõhutas Jõks.

Jõksi hinnangul läheks Eestil tunduvalt paremini, kui meie õigusloome oleks rohkem läbimõeldud, kaasavam, ettenähtavam ja kus seadusandlike otsuste tegemisel ei lähtutaks nii palju poliitilisest usust ja veendumusest, kuivõrd majanduslikust ja õiguslikust analüüsist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles