Jälitustegevuse muutmine võib lükkuda ülejärgmisesse aastasse

Kristen Michal

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Justiitsminister Kristen Michal tegi ettepaneku lükata aasta võrra edasi kriminaalmenetlusseadustiku jälitustegevust puudutavate muudatuste jõustumine, mille üheks osaks on nende inimeste teavitamine, kelle privaatsust on jälitustegevusega riivatud.

Justiitsministeeriumis käib juba mõnda aega koos töörühm, mis analüüsib jälitustegevust puudutavaid muudatusi.

«Kuna tänase seisuga on selge, et töörühmalt tulevad ettepanekud nii mõnegi sätte täpsemaks reguleerimiseks, siis ei ole mõtet hakata taas parandama juba jõustunud muudatusi, vaid teha seadus kohe selliseks, nagu asjatundjad parimaks peavad,» rääkis Michal täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile esitatud ettepanekust.

«Töörühma tänased ettepanekud puudutavad muuhulgas küsimusi, kuidas teavitada inimesi, kelle privaatsust on jälitustegevusega riivatud,» lisas ta.

Minister selgitas, et töögrupp analüüsib jälitustegevust reguleerivaid muudatusi eelkõige isikute põhiõiguste tagamise ja otstarbekuse aspektist.

«Kindlasti oleks ka uute, eelmise riigikogu koosseisu poolt kolme aasta jooksul põhjalikult arutatud ja järgmise aasta alguses jõustuma pidanud muudatustega tehtud samm edasi jälitustegevuse selgema reguleerimise suunas, kuid kuna on veel küsimusi, mida saab paremaks teha, siis tuleks ka need muudatused ära teha ja jõustada need ühel ajal,» rõhutas Michal. «Seda selleks, et inimeste õigused oleks paremini tagatud ning kaitsjad ja õiguskaitsjad ei peaks pidevalt muutuvat seadust iga poole aasta tagant uuesti üle õppima.»

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Peep Aru ütles, et arvestades asjaolusid toetab komisjon justiitsministri ettepanekut ning on edasilükkamise poolt.

«Tuleb nõustuda justiitsministeeriumi töögrupis osalevate praktikute ja poliitikute ühise arusaamaga, et lisaks õiguskantsleri poolt tõstatatud jälitustegevusega riivatud inimeste informeerimise reguleerimisele on võimalik paremini seadustada ka teisi jälitustegevusega seotud aspekte,» sõnas Aru.

Töögruppi kuuluvad lisaks justiitsministeeriumi töötajatele ka riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni, advokatuuri, Tartu Ülikooli, riigikohtu, prokuratuuri, andmekaitse inspektsiooni ja siseministeeriumi esindajad.

Kriminaalmenetlusseadustiku laiaulatuslik muudatuste pakett jõustub järgmise aasta 1. jaanuarist 2012. Ministeeriumi ettepanek on lükata jälitustegevuse regulatsiooni puudutavate muudatuste jõustumine edasi 1.jaanuarini 2013. See jätaks piisavalt aega nii töörühma analüüsi põhjal vajalike muudatuste tegemiseks kui ka praktikutele aega valmistumiseks.

Tagasi üles