Euroopa Liit laiendas täna Moskva vastu suunatud sanktsioone, mis nüüd hõlmavad ka Venemaad ja Ukrainale kuuluvat Krimmi poolsaart ühendava Kertši silla ehitanud firmadele.
Euroopa Liit jõustas sanktsioonid ebaseadusliku Kertši silla ehitanud firmadele (20)
31. juuli 2018, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kertši silla eest, mille Vene president Vladimir Putin mais avas, kehtestati sanktsioonid kuuele firmale.
Muu hulgas on tänasest Euroopa Liidu sanktsioonide all kaks Putini lähedasele sõbrale, miljardär Arkadi Rotenbergile kuuluvat ettevõtet: Mostotrest ja Stroigazmontaž. Mõlemad kanti juba varem USA sanktsioonidenimekirja.
Samuti said sanktsioonide osalisteks Peterburi sillaehitusinstituut, laevatehas Zaliv, firma Stroigazmontaž-Most ning Vologda ettevõte VAD.
Euroopa pikim sild ühendab Krasnodari kraid ebaseaduslikult Venemaa poolt annekteeritud Krimmis asuva Kertši linnaga, ületades Musta merd ja Aasovi merd ühendava väina. Silla ehitus maksis 228 miljardit rubla ehk 3,1 miljardit eurot.
Euroopa Liidu seletuskirjas seisis: «Oma tegevuse kaudu toetasid nad Venemaa kontrolli tugevdamist ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaare üle, mis omakorda kahjustab veelgi Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.»
Euroopa Liit on kehtestanud juba varem Moskvale rea sanktsioone Ida-Ukrainas võitlevate venemeelsete separatistide toetamise eest. Kokku on nüüd sanktsiooninimekirjas 44 ettevõtet. 155 inimesel on külmutatud pangaarved ja kehtestatud reisikeeld.
Venemaa esindajad jätkasid aga endale omaste väljaütlemistega ning välisministeerium edastas Moskva seisukoha. Nende hinnangul on Euroopa Liidu sanktsioonid Krimmi Kertši silla ehitanud firmadele õõnestuspoliitika, mis on suunatud Krimmi elanike vastu.
«Lääs tegutseb järjekindlalt: premeerib neid, kes korraldasid Krimmile energiablokaadi, ja kiusab tsiviiltaristu ehitajaid. Krimmi elanike vastane õõnestuspoliitika,» väitis Vene välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova.