Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Viimsi vald renoveerib lõigu Naissaare ajaloolisest raudteest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Naissaare kitsarööpmeline raudtee.
Naissaare kitsarööpmeline raudtee. Foto: Küllike Rooväli

Viimsi vallale kuuluval Naissaarel algab augustis ajaloolise raudtee esimese 2,5 kilomeetrise lõigu renoveerimine.

Viimsi Rannarahva Muuseumi eesmärk on taastada sel aastal raudtee 2,5 kilomeetri ulatuses ja järgmisel aastal pikendada seda kuni Naissaare sadamani, teatas valla pressiesindaja.

«Pärast raudtee renoveerimist avaneb kõigil jälle võimalus kasutada kogu Euroopas ainukesena säilinud militaareesmärkidel rajatud kitsarööpmelist raudteed saarel liikumiseks nii dresiinide kui ka mootorveduritega,» lisas pressiesindaja.

Naissaare kitsarööpmeline raudtee.
Naissaare kitsarööpmeline raudtee. Foto: EGERT KAMENIK / PM/EMF

Raudtee renoveerimiseks korraldas SA Rannarahva Muuseum tänavu riigihanke, mille võitis OÜ Renome. Tööde esimese etapi maksumus on 100 000 eurot, mida 60 protsendi osas rahastab EU Leader programm ning ülejäänud osa katab Rannarahva Muuseum Viimsi valla investeeringute toe abil. Raudtee kuulub Viimsi vallale ja on antud hoonestusõigusega SA Rannarahva Muuseum valdusesse.

750 millimeetrise kitsarööpmelise raudtee ehitamine Naissaarele algas koos saarele merekindluse rannakaitsepatareide rajamisega Esimese maailmasõja künnisel 1913. aastal, eesmärgiga sulgeda Soome laht vaenlase sissetungi eest Vene Tsaaririiki ja ennekõike selle pealinna St. Peterburgi.

Algselt kasutati raudteed patareide ja kindlustuste rajamisel saarele. Kuid raudteevõrgu funktsiooniks oli ette nähtud ka tulepositsioonide varustamine moonaga ning muu majandus- ja varustustegevus. Kuigi kogu kindlustuskompleks 1918. aastaks ei valminud, jõuti saarele selleks ajaks paigaldada umbes 37 kilomeetrit raudteed.

Eesti iseseisvuse väljakuulutamise järgselt militaarne tegevus saarel jätkus. Osa patareisid võeti taas kasutusse, rajati ka mõned uued. Osa mittevajalikest raudteedest võeti üles, mõned harud jäid lihtsalt ajahamba pureda. Kuid põhiosa raudteevõrgust jäi siiski kasutusse.

Nõukogude okupatsiooni ajal militariseeriti saar täielikult. Naissaare sadamast läände rajati miiniladude kompleks koos hooldustehasega. Kompleksi vajadusteks ehitati sinna ka raudteevõrk, mis on säilinud tänapäevani. Osa seni säilinud raudteeliine jäid juba siis kasutuks. Kasutuses olid raudteelõigud sadam-kesksõlm, kesksõlm-miinilaod, kesksõlm-Männikuküla ja kesksõlm-piirivalvekordon saare põhjatipus.

1994. aastaks, kui Venemaa merevägi lahkus saarelt, oli kasutuskõlbmatuks muutunud ka Naissaare põhjatippu viiv raudteeharu. Ülejäänud haruteed aga vajasid renoveerimist.

Tagasi üles