Saksamaa migratsiooniplaan on ebaseaduslik ja teisi probleeme

Migrandilapsed joonistavad Manchingi põgenike väljasaatmiskeskuses Ingolstadi lähistel Saksamaal.

FOTO: Michaela Rehle / Reuters / Scanpix

Saksamaal on sündinud uus plaan illegaalse migratsiooni vastu võitlemiseks. Selle järgi rajataks Austria piirile ümberpaigutuskeskused, kus asüülitaotleja kohta tehtaks otsus 48 tunni jooksul. 

Saksamaa konservatiivse partei CDU-CSU ja sotsiaaldemokraatide vahel jõutud leppe tulemusena käsitletaks keskusi kui transiittsoone lennujaamades. Sellisel juhul saaks Saksamaa öelda, et migrandid ei ole Saksamaale sisenenud ja seega võib neid kohelda teistmoodi, kui juba Saksamaa territooriumil olevaid inimesi. 

Kas kava on seaduslik?

Ei, kui migrandid tulevad nendest riikidest, mis jäävad migratsiooni haldava Dublin III regulatsiooni alla. Nendeks riikidest on lisaks kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Norra, Island ja Šveits. Transiittsoonid lennujaamades kehtivad vaid inimestele, kes tulevad Dublin III välistest piirkondadest.

Palju on toodud näitena Ungari ja Serbia piiri vahele kehtestatud kontrolli, kuid Serbia ei kuulu ELi ja seetõttu ei ole tegemist ELi sisepiiriga. «20 aastat ei ole piirikontrolli sisepiiridel kehtestatud,» ütleb Thomas Gross, kes on õigusteadlane Osnabrücki ülikoolis.

Lisaks sellele lähevad ümberpaigutuskeskused ja transiittsoonid rahvusvahelise õiguse alla. Näiteks reguleerib pagulaste kohtlemist ÜRO põgenike kaitse konventsioon 1951. aastast.

Kas keskused on kinnised?

Keskustes kinni hoitavad asüülitaotlejad võiksid vabalt ringi liikuda asutuse sees, aga mitte tulla või minna nii, nagu süda kutsub. Siseminister Horst Seehofer CSU erakonnast on Saksa parlamendis öelnud, et see asjaolu ei muuda keskuseid kinnisteks, sest inimestele jääb ikka võimalus naasta riikidesse, kust nad tulevad. Keskuste «avatus» oli võtmeküsimuseks sotsiaaldemokraatidele, kes nõudsid, et keskusi tuleb nimetada mitte transiit-, vaid ümberpaigutuskeskusteks. 

Saksamaa põhiseaduse järgi võib inimesi kohtu loata kinni pidada ainult järgmise päeva lõpuni, millest inimene kinni peeti. See annab otsustajatele maksimaalselt 48-tunnise ajavahemiku otsuse tegemiseks. Selle aja jooksul tuleb alustada asüüliotsija taotluse läbi vaatamist või tuleb inimene viia teistesse asutustesse, kus tal on piisavalt liikumisvabadust keskuse lähiümbruses. 

Kas Dublini protsessiks on piisavalt aega?

Üheks argumendiks, miks on vaja luua piirile ümberpaigutuskeskused, on väide, et see kiirendab asüülitaotluste läbiviimist ja edutute kandidaatide välja saatmist.

Paberil kõlab see lihtsalt, aga tegelikkuses saab asüülitaotluse sisseandmisega alguse pikk protsess. Esimese punktina tuleb määrata riigi jurisdiktsioon, kellel on õigus või kohustus vastav otsus teha. Üheks oluliseks kriteeriumiks jurisdiktsiooni määramisel on territoorium, kuhu asüülitaotleja esimesena Euroopas saabus. Selle kõrval aga mängivad otsuses rolli ka juhud, kui tegu on täiskasvanud saatjata alaealisega või taotlejal on perekonnaliikmeid kindlas liikmesriigis. Samuti ei tohi põgenikke tagasi saata maadesse, kus nende elusid ähvardab oht.

Baieri ümberpaigutuskeskuse  (Bayerisches Transitzentrum) asüülitaotlejad ootavad Manchingi valitsushoone ees.

FOTO: CHRISTOF STACHE / AFP

Kui jurisdiktsioon on selgunud ja taotleja saadetakse välja, peavad siht- ja lähteriik jõudma omavahel kokkuleppele. Asüülitaotlejal on õigus apelleerida otsuse ümbervaatamist. On seatud kahtluse alla, kas kogu protsess ikka suudetakse läbi viia ajavahemiku jooksul, kui taotlejat on õigus kinni pidada. Samal ajal on nii Saksa kantsler Angela Merkel kui Seehofer väitnud, et põhiseaduses sätestatud nõue jääb migrantidele igal juhul kehtima. 

Kuhu keskused tulevad?

Seni on olnud kavaks rajada kolm keskust Baierimaale Austria piiri äärde. Reini-Vestfaali juht Armin Laschet on öelnud, et tal pole mingit kavatsust rajada keskuseid enda liidumaale Belgia ja Hollandi piirile. 

Saksa föderaalpolitsei andmete järgi tulid 2018. aasta esimese viie kuu jooksul 18024 illegaalsest immigrandist 4935 üle Baierimaa piiri Austriast. See on umbes 27 protsenti.

Aga varasemast plaanist Ankeri keskused?

Ankeri keskused viitavad Seehoferi plaanile ohjata ebaseaduslikku migratsiooni. Selle tarbeks tuleb rajada nn Ankeri keskused, mis saavad oma nime akronüümist saabumistele, otsustele ja tagasisaatmistele. Tegu oleks suurte rajatistega, kuhu saaks asüülitaotlejaid paigutada ja neid kinni hoida kuni 18 kuud. See võimaldaks taotluse otsuse teha ilma ümberpaigutuskeskuste lühikese tähtajata. Samas on Ankeri keskuste plaan Saksamaa poliitikas vastuoluline ja mitmed liidumaad on nende rajamise vastu, sealhulgas Berliin. Seehofer ei ole seni avaldanud detaile Ankeri keskuste rajamise kohta. 

Mis õigused jäävad asüülitaotlejale?

Isegi kui Saksamaa ja Austria sõlmivad omavahel leppe illegaalsete immigrantide kiiremaks välja saatmiseks, kehtib nende üle Euroopa Liidu õigus. Seega on Dublini regulatsioon ülem liikmesriikide omavahelistest kokkulepetest või siseriiklikust õigusest. Seetõttu on võimalik, et ka juhul, kui Austria on nõus tagasi võtma Saksamaalt välja saadetud migranti, saab see inimene taotleda otsuse ümbervaatamist Euroopa Liidu õiguse järgi. 

Tagasi üles