Roheline ja ohtlik: taimed ja bakterid

Sinivetikate õitseng. Foto: Keskkonnainspektsioon

Peale putukate ja kuuma päikese kujutavad inimesele suvel ohtu mõned taimeliigid. Kui putukast saab inimene end eemale hoida, siis mürgiseid taimi metsas liikudes enda ümber tihti ei märgata – lükatakse need käega eest, astutakse taimedele otse peale. Meres ujutakse suisa nende sees.

Tartu ülikooli botaanikaaia botaaniku Kersti Tambetsi sõnul on ühed levinuimad taimed karuputked, mis inimestele vigastusi tekitavad. Mürgine Sosnovski karuputk on agressiivne ja vohav, kunagi toodi see põllumajanduskultuurina sisse, kuid nüüdseks on selle levikule pea võimatu piiri panna. Eesti oma taim Siberi karuputk on aga inimesele ohutu. Karuputked on suured ja võimsad taimed ning Tambetsi sõnul tekivad kehale suured villid just taimemahlaga kokkupuutel.

Sarnaselt karuputkega mõjub nahale kahjulikult ilutaimena kasvatatav moosesepõõsas, millel on tugev eeterliku õli lõhn ning mida näiteks lapsed endale ekslikult mänguhoos peale määrivad. Higi, kuuma päikese ja mahlaga kokku puutunud nahal on tagajärjeks rasked põletusvillid, mida ravitakse kui põletushaavu.