Rekordiliselt kõrgele tõusnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) reitingut mõjutas ilmselt partei laienenud toetuspind, leiab Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog.
Analüütik: EKRE toetajaskond on ühtlustunud
2. august 2018, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda erakonda on eelnevalt selgelt enam toetanud mehed, eestlased ja maa-asulate elanikud. Juulis kasvas EKRE reiting rohkem keskealiste, iseendale tööandjate ja ka linnade elanike hulgas.
EKRE toetuspind on erinevates sotsiaal-demograafilistes rühmades ühtlustumas - välja arvatud mitte-eestlaste hulgas - ning koondab oma toetajaskonna hulka selgelt praeguse valitsuspoliitikaga enam rahulolematuid,» ütles Voog BNS-ile.
Ehkki Reformierakonna reiting on jätkuvalt kõige kõrgem, tõusis juulis rekordiliselt kõrgele EKRE toetus, mis jääb vaid kahe protsendipunktiga maha populaarsuselt teisest poliitilisest jõust, Keskerakonnast, selgus BNS-i ja Postimehe tellitud uuringufirma Kantar Emor juuli lõpus läbiviidud küsitlusest.
«Erakondade reitingute edetabelit juhib jätkuvalt ja kindlalt Reformierakond ligikaudu 30 protsendiga, teisel kohal on Keskerakond ümardatult 24 protsendiga. Mõlemad liidrid jätkavad samas vahemikus, kus nad selle aasta kuue kuu jooksul on olnud: Reformierakond vahemikus 30-34 protsenti ja Keskerakond ümardatult vahemikus 21-24 protsenti,» tõdes Voog.
Neljanda toetusega on Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), mida pooldas juulis ligi 13 protsenti. Suuruselt viienda toetusega on erakond Isamaa, mida juulis eelistas pisut üle 5 protsendi.
Kuuendal kohal on Vabaerakond 3 protsendiga, Eestimaa Rohelisi pooldas juulis 2,9 protsenti, Eesti Isesesivusparteid 0,5 ja Rahva Ühtsuse Erakonda (RÜE) 0,2 protsenti küsitluses oma poliitilise eelistuse öelnud vastajatest.
«Neljandal kohal on SDE 13 protsendiga. Ülejäänud suuremad erakonnad - Isamaa, Vabaerakond ja rohelised - maadlevad valimiskünnisega ehk asuavad enda jaoks väga riskantses tsoonis,» tõdes Voog.
Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Juulis oli «ei oska öelda» osakaal 26,5 protsenti. Maksimaalne statistiline viga ±2,9 protsenti.
Kokku küsitles Kantar Emor 24.-30. juulini veebiintervjuude meetodiga 997 kodanikku vanuses 18-84 aastat.