Reportaaž ja galerii Intsikurmult: perekondlik indie-räpi-twerkimise sümbioos

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Twerkimine, indie-muusika, gurmee tänavatoit ja Põlva põlismets - need on osad tänavusest Intsikurmu festivalist, mis sai alguse eile ja jätkub tänase hilisööni. Postimees on Põlva metsasalus kohal ja vahendab põnevamaid hetki. 

Et Intsikurmust kirjutada, tuleb alustada reedesest rongisõidust Põlvasse, mis on lahutamatu osa festivalikogemusest. Oleme kavalad ja asume Balti jaamast teele reede hommikul kell 8.13 – nii vara ometi rong veel täis ei lähe.

Eksime. Kuni Tartuni on ruumi piisavalt, kõik mahuvad istuma ja ka rattad saame viimastena hoidjatesse tõsta. Tartu-Põlva ots meenutab aga juba mõnd ülerahvastatud Aasia rongireisi. Vaevu mahuvad reisijad seisma (istumisest rääkimata), seljakottide ja magamiskottide mahutamiseks kasutatakse pingialuseid, riiuleid ja ka prügikastide aluseid-taguseid ja muud vaba ruumi.

Jõuame festivalile kella kuue ajal. Et tegu on tööpäevaga, võiks arvata, et kontorist tulnud inimeste vool on kohe algamas või juba käib, ent piletikontrollist pääseme võrdlemisi kiiresti läbi. Eelmistest aastatest meeles kümnete meetrite pikkuses järjekorras seista ei tule. Seda ilmselt ka selle tõttu, et programm on käinud juba kella kolmest ja tööinimestest enam on kohal puhkavaid gümnaasiuminoori.

Publiku keskmine iga jääb tõenäoliselt kuskile 20 aasta ligi, mida tõmbavad esskätt alla lapsed ja koolinoored. See on noorte ja perede festival. Rasmus Rändvee rokkimise saatel tantsivad ühtmoodi kolme-, 30- ja 50-aastased. Kõige pisematel on tugeva heli summutamiseks kõrvaklapid, mis paistavad seda suuremad, mida väiksem on nende kandja.

Peredele mõeldes on avatud ka eraldi Lastekurmu ala, mis on puhas metsaparadiis. Siin on looduslikud puuokstest saetud nupud kabe ja trips-traps-trulli mängimiseks, puude otsast rippuvad lasteraamatud, nukkude pink ja lõputud võimalused küngaste vahel turnimiseks. Päev läbi tegeletakse lastega ja endalgi tekib tahtmine siin Aafrika tantse õppida või lihtsalt lastejutte lugeda.

Kogu Põlva pidu

Toidutänav on hipsterite unelm, kust saab osta erineval viisil mahe- või vegantoitu, Põhjala on ametliku Intsikurmu õlu pruulinud. Tervislikkusele ja mahedusele lisab mõru mekki krõbe hind – alla seitsme-eurost burgerit või wrapi ei ole õnnestunud veel silmata.

Palavusest aina niiskuvaid pluuse ei häbene keegi lava ees elektroonilise muusika duo Kiasmose järgi hüpates seljast võtta ja nende esinemine on esimene, mis rahva tõeliselt kaasa suudab tõmmata. Lavaesine plats täitub pimeduse laskudes, et ühises rütmis Islandi bändile kaasa elada.

Intsikurmu ja Oru lava on suured ja siia satuvad suure helipildiga esinejad nagu Rasmus Rändvee ja Lexsoul Dancemachine, omaette pärleid pakub aga Metsalava. Väiksem ja kammerlikum õhkkond tiigi serval pakub võimaluse särada rahulikumatel muusikutel. Teist päeva alustab Metsalaval Inger, kelle soe ja positiivne olek meelitasid kohale platsitäie noori, kes elasid talle kogu hingest kaasa. «Ma olen nii tänulik, alles eelmisel aastal unistasin, et ehk kord võiksin mina ka Intsikurmul esineda ja nüüd on see käes,» ütleb noor laulja Inger, kes saadab end kitarril ja klaveril ise. Inger on ilma igasuguse kahtluseta selle-aastase festivali kõige nunnum ja positiivsem esineja.

«Senised muljed on mõneti vastuolulised, hästi lõbus ja väga mõnus atmosfäär on siin, aga kontsertide volüüm on natuke liiga vali. See on väljakutse muusika kuulamisel, kui heli on ikka nii vali,» räägib laulja ja viiuldaja Maarja Nuut, kes astub lavale kell 1 öösel. Tema märkusega tuleb nõus olla, lava ees kannatab järjest olla 20 minutit, sest basskõlarid vibreerivad läbi kogu keha. Kuus kilomeetrit Põlvast Võru poole kuulevad kohalikud elanikud kella 11 ajal Big Freedia hüüdeid ja kiiret tantsumuusikat.

Tõeline pidu käib aga loomulikult telklas, mille piletid müüakse juba enne kella seitset läbi. Sellele vaatamata on ruumi küllalt ja nii tekivad hämaruse laskudes vabamatele platsidele spontaansed peod. Kolm pikka võimlapinki (millel kooliajal rahvastepalli võistkonda valimist oodati) ringiks tõstetud, Nublu uus singel kaasaskantavast kõlarist tümpsumas ja ligikaudu 30 noort suveööd nautimas. Kuuldavasti on telklas tekkinud Tallinna koolide telkide ringid, kus oma sõpradega enda väike Intsikurmu püsti pandud. Ühtlasi võiks telklaalal võiks pudelite korjamisega õige kergelt rikastuda.

Perekondlik twerkimine 

«See on olnud selle tuuri parim show. Ma olen nii tänulik Eesti publikule selle fenomenaalse energia eest,» õhkab festivali üks peaesinejatest Big Freedia (USA) pärast lavalt tulemist. Ja tõepoolest, Beyoncéga koostööd teinud Big Freedia koos twerkivate tantsijatega on laval pöörased ning publik koos nendega. Ehkki see on Eesti publiku jaoks tõenäoliselt esimene kokkupuude Bounce muusikaga, ei paista algajalikkus kuskilt välja. Kui on vaja lavale twerkima minna, leidub tahtjaid rohkem kui ära mahub ja ära ei hüljata ka silma järgi öeldes 10- kuni 13-aastaseid poisse. Lõbu ja lusti on kõigil rohkelt. «Me tuleme veel tagasi ja raputame koos tagumikke!» vastab Big Freedia, kui küsin, mida ta Eesti rahvale edasi öelda tahaks. Sel ekstravagantsel esinemisel on kindlasti potentsiaali saada külastajate jaoks festivali tipphetkeks.

Tänasesse õhtusse on oodata veel hulka muusikalisi elamusi, nende hulgas Ghostpoeti, Kadri Vooranna ja Andre Maakeri, Meisterjaani ja Lexsoul Dancemachine’i esituses. Muusikakuulamist ja suveõhtus kulgemist jätkub kella neljani.

    Tagasi üles