Vapsi ausammas ajas EKRE poliitiku ametnikuga tülli
Oluliselt täiendatud kell 12.50 - A. Sirgi kuju on liiga suur.

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Vapside juhi A. Sirgi kuju on liiga suur kalmistu jaoks.
  • Esmalt tehti kuju valmis ja alles siis hakati asju ajama.
  • Kui tahetakse ajada juba augustis.

Artur Sirgi kuju kavand.

FOTO: Mälestusselts Artur Sirk/Facebook

Riigikogulane Jaak Madison (EKRE) tahab muinsuskaitseametis n-ö platsi puhtaks lüüa, sest amet ei anna luba Järvamaale Ambla kalmistule vapside juhi Artur Sirgi kuju paigaldamiseks. Muinsuskaitseametile jääb aga arusaamatuks soov panna kalmistule kuju inimesele, kes on tegelikult maetud mujale.

«Täna sai minus taas kinnitust veendumus, et Eestis on valitsevaks kihiks ametkonnad koos kitsarinnaliste, lühinägelike ja tihti ka väga rumalate ametnikega,» kirjutas EKRE poliitik Jaak Madison oma väga emotsionaalses Facebooki postituses.

Algselt oli kavas Järvamaa Ambla kalmistule panna Vabadussõja vormis istuva Artur Sirgi kuju, kuid amet ei andnud kooskõlastust.

A. Sirgi kuju vundamendi kavand.

FOTO: Muinsuskaitseamet

Kes on Artur Sirk

Artur Sirk teenis Vabadussõjas Tallinna kooliõpilaste pataljonis, laiarööpmelisel soomusrongil nr 2 ja 3. jalaväepolgus (1920 alamleitnant), läks 1921 reservi, teenis 1923–1925 2. jalaväerügemendi rühmaülemana Tartus. Alates 1931. aastast Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu (vapside) esimees.

12. märtsi 1934 õhtul arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna uue nuhtlusseaduse § 102 alusel, süüdistatuna riigkorra kukutamises. 11. novembril 1934 põgenes Keskvanglast. Alates 22. juunist  1937 elas ta Echternachis Luksemburgis. Sirk suri seal segastel asjaoludel.

«Nende «spetsialistidele» oli arusaamatu, et mis seos on küll Sirgul Ambla ja Vabadussõja ausambaga. Ohkasin ja soovitasin guugeldada. Küsis ametnikuproua (Karen Klandorf), et miks küll ühegi teise Vabadussõjas langenud ausammast pole seal kõrval, kes ka sinna ise maetud? Oh jah. Küsisin vastu, et kust mina pean seda teadma? Miks pole keegi varem kedagi mälestada tahtnud?» kirjutab poliitik.

Ambla kalmistu kavand.

FOTO: Muinsuskaitseamet

EKRElane tahab kultuuriministeeriumi enda kätte saada

Madisoni sõnul olid sambapüstitajad valmis minema kompromissile ehk panema kuju vanemate hauaplatsi kõrvale, kuid ka sellega polnud ametnik nõus, kuna see tuleks sel juhul ühe väikse ajaloolise tee peale.

«Ajaloolise teega? Tõsiselt? Kalmistu uus osa, mille plaan tehti 87 aastat tagasi, on nagu muinasaegne hiis nüüd? Ma lihtsalt ei suuda uskuda seda rumalust, mis valitseb meie ametnike peades. Kumb on olulisem: «ajalooline» tee, mille sulgemine ei halvendaks ligipääsu kalmudele või ausammas, mis rikastaks visuaalselt ja kultuuriliselt kogu ümbruskonda ja kalmistut?» oli ta nördinud.

EKRE poliitik leiab, et pooled muinsuskaitseametnikud tuleks kohe lahti lasta, et «teine pool hakkaks kartma sellise ekskrementse töö produtseerimist.»

«Ootame, kui saame kultuuriministeeriumi oma valdusse,» sõnas Madison.

A. Sirgi kuju uus asukoht tema vanemate hauaplatsil.

FOTO: Muinsuskaitseamet

Rikuks terviklikku lahendust

Muinsuskaitseametnik Karen Klandorf põhjendab oma kirjas, et Ambla kalmistu Vabadussõja mälestussammast ümbritsev maasikuarhitektuurne lahendus tugineb selgele geomeetrilisele nelinurksele ülesehitusele.

Monumendi väljakule suundub kirikuaiast algav sihina ausambani kulgev allee, teine siht ristub monumendi kohal ida-läänesuunaliselt. Monument koos seda ümbritseva väljaku ja haljastusega on ruumiliselt muljetavaldavad. Seetõttu leiab amet, et kompositsiooni maastikuarhitektuurset lahendust ei ole lubatud muuta, ega sinna täiendavaid elemente lisada.

Artur Sirgu vanemate hauaplats asub Ambla kalmistul Vabadussõja monumendini kulgeva tee ja allee kõrval. Kuna Artur Sirk on maetud Eestist väljapoole, siis on tema mälestamiseks võimalik perekonna hauaplatsile püstitada hauamärk, kuid selleks on vajalik küsida hauaplatsi kasutaja ja perekonna nõusolek. «Personaalse mälestussamba, mis ei ole seotud hauaplatsiga, püstitamine kalmistule on tähenduslikult arusaamatu ning ei ole kooskõlas kalmistu eesmärgipärase kasutamisega. Samuti jääb tähenduslikult selgusetuks ühe isiku  mälestussamba/skulptuuri püstitamine Ambla kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussamba kõrvale,» leiab ametnik.

Enne tehti kuju ja siis otsiti kohta

«Me ei ole seda tagasi lükanud, vaid püüame arutelu käigus leida kujule parimat võimalikku asukohta. Jaak Madison lihtsalt tõlgendab arutelu eitava vastusena, vist,» lisas ta.

Artur Sirgi mälestussamba paigaldamise lugu sai tegelikult alguse juba kaks aastat tagasi, kui amet sai meedia vahendusel teada soovist skulptuuri paigaldada.

«Kaks aastat tagasi võtsime ühendust ka skulptuuri paigalda soovinud ühinguga, et soov varases staadiumis põhjalikumalt läbi arutada ning selgitada selleks vajalikke samme. Hoolimata korduvatest püüdlustest meil tollal mälestusseltsi esindajat Triin Kuuske tabada ei õnnestunud ning meie kirjadele ja kõnedele ei vastatud,» selgitas Lippus olukorda.

Nüüdseks, kui kuju paigaldamise tähtajani on jäänud vähem kui kuu, on Lippuse sõnul aeg väga lühike niivõrd olulise küsimuse läbi arutamiseks. Seda enam, et kuju ise on juba valmis. «Erinevalt Madisoni väidetest  ei ole amet kuju paigaldamiseks andnud eitavat vastust, vaid juhtinud tähelepanu plaanitu kitsaskohtadele ning teinud ettepaneku kaaluda alternatiive ja plaan korra veel läbi arutada, mis on projektide kooskõlastamise tavapärane praktika,» ütles ametnik.

Ta lisas, et tekkinud olukorda ja kiirustamist oleks õnnestunud täielikult vältida, kui kaks aastat tagasi oleks protsessi õigesti alustatud – üheskoos läbi arutatud parim asukoht, lahendus ja selle põhjal koostatud kavand. 

Surnuaial ei rutata

Koos Järvamaa vaneminspektori Karen Klandorfiga jõuti juulis võimaluseni paigutada kuju Sirkide pere matmisplatsile. 9. augustil saatis Jaak Madison kavandi plaanitavast monumendist, selle mõõtmetest ning paigaldusest (vundamenti jne), mille tulemusel selgus, et kuju on kavandatud niivõrd suurena, et see sulgeks ühe kalmistu ajaloolistest teedest, mis viib tagumiste hauaplatsideni. «Ka see lahendus ei ole kalmistu maastikuarhitektuurilist lahendust arvestades kõige parem ning takistab sealjuures ligipääsu teistele haudadele,» ütles Lippus.

Ta lisas, et kalmistutel ehitamisel tuleb ennekõike silmas pidada, et tegemist on viimse rahulaga paljudele, et lisandused oleks väärikad ja sobivad on mõistlik kaasata pädevad spetsialistid nii kunstiliste lahenduste, kui ka projekteerimis- ning ehitusküsimuste korrektseks vormistamiseks. «Igaüks teab, et surnuaial ei rutata,» sõnas ametnik.

Tagasi üles