Toom: me ei peaks sõltuma sellest, kas Trumpil on täna hea või halb tuju (4)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Arvamusfestivali kaitsepoliitika alal räägiti NATOst ning põhiliselt keskendus diskussioon sellele, kas Venemaa kujutab endast ohtu NATO-le või kujutab NATO hoopis ohtu Venemaale. 

Arutelus osalesid Eesti suursaadik NATO juures Küllike Sillaste-Elling, riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Margus Tsahkna ja Euroopa parlamendi liige Yana Toom.

Sillaste-Elling rääkis, et NATO viimane tippkohtumine viis edasi protsesse, mis said alguse Walesi ja Varssavi tippkohtumistel. Ta tõdes, et meedia keskendus ühele isikule ja teemale - Trump ja kaks protsenti kaitsekulutustesse. Sillaste-Ellingi sõnul pole kahe protsendi teema sugugi uus, vaid sellest on rääkinud ameeriklased juba aastakümneid. «See pole ainult Trumpi teema,» kinnitas ta. «Olen nõus, et praeguse presidendi stiil on jõulisem kui eelnevate oma.»

jõuline stiil võib Sillaste-Ellingu sõnul olla taotluslik - nõuda algul palju ja jõuliselt ja kui tulemused saavutatakse, siis taganeda. «Ma ei taha kaitsta teise riigi presidenti, vaid üritan selgitada.»

«On uus aeg, peame ikka veel harjuma uue olukorraga, kus USA teod ja presidendi sõnad ei lähe kogu aeg üks-ühele kokku. Viimane tippkohtumine oli hea näide,» lisas suursaadik.

Toomi hinnangul on vaja suuremat sõltumatust Trumpist. «On olemas värvikas kuju, USA president, kes sõimas liitlasi, nõudis rohkem raha, rääkis, et nüüd nad lähevad NATOst minema,» kirjeldas Toom tippkohtumist. «Me kardame kramplikult agressiooni. Hakkame relvastust kokku ostma. America first – see on see,» jätkas ta. «Meil peab olema iseseisvam jõuõlg ja me ei peaks sõltuma sellest, kas Trumpil on täna hea või halb tuju.»

Samas nentis Toom, et NATO-le pole alternatiivi. «Iga tegevus provotseerib kuskil vastutegevuse,» rääkis ta. Toomi sõnul räägitakse palju NATO artikkel viiest, kuid nägema peaks ka artikkel kahte, mis ütleb, et üritame konfliktid lahendada rahumeelselt. «Ma ei ole NATO vastane. Peaksime rohkem vaatama artikkel kahe kui viie peale.»

«Mul on hea meel, et Yana ütles välja, et NATO-le alternatiivi ei ole ja seda tuleks meeles pidada ka järgneva seitsme kuu jooksul,» ütles Tsahkna. «NATO on heidutus ja NATO on reageerinud Venemaa agressiivsele käitumisele.» Tsahkna hinnangul ei tohiks NATO kõrval olla ühtegi nii-öelda plaan B-d. «Täna on meil ainult üks plaan, kõik peavad investeerima, et me ei jääks kunagi üksi. Kui hakkame plaani B-d, C-d või E-d välja mõtlema, on see segane plaan liitlastele.»

«Mul tsiviilelanikuna ja naisena on hirmus kuulata, et meil pole plaani B,» jätkas Toom. «Peab olema B ja C ja ma ei tea mitu veel,» ütles ta.

«Ühtegi (kolonel Riho Ühtegi - toim.), kes ütleb, et kahe päevaga nad tapavad kõik venelased ära - loen venelasena seda ka ähvardusena,» rääkis ta. «Minult küsitakse kogu aeg, et kelle poolt te olete. See on ju küsimus.»

«Aga see ongi küsimus, et kummal pool sa siis võitled? Minul ei ole küsimust,» vastas Tsahkna. Tsahkna sõnul on Eesti inimestel kaitsetahe olemas ja arusaam, miks kuulume NATOsse, väga selge. 

Tsahkna ütles, et NATO tegeleb palju sellega, et konflikt ei eksaleeruks. «Kõik Eesti diplomaadid mäletavad, kuidas pärast Gruusia sõda rääkisime, et kui ei tule selget tegutsemist, siis Putin ei jää seisma. Ja tuli Ukraina konflikt. Kui hakatakse rääkima, kellele Krimm kuulub, siis osa Ida-Ukrainast on okupeeritud ja seal käib sõjategevus. Ei ole mõtet lolli juttu ajada, et meie siin eskaleerime.»

Toom viitas suurele USA sõjatööstusele. «Nagu Tšehhovi näidendis - kui seinal ripub püss, siis tuleb ka pauk.»

Tsahkna sõnul tuleb loota, et Putin loeb heidutust õigesti ja ei tee valearvestust – et ta isegi ei testi, kas artikkel viis töötab või mitte. «Kujutage ette, et kõnnite õhtul, tuleb vastu mingi vend sajaeuroste prillidega ja pommib kümmet eurot. Näed, et kaotad lahingu, aga enne seda annad vähemalt korraliku litri vastu vahtimist ja lõhud sajaeurosed prillid ära. Väike ja suur teavad ka seda, et nurga tagant tuleb veel suur kamp väikestele appi. Suur vend läheb koju, see ongi heidutus. Kui valmisolek on reaalne, siis on see parim garantii, et midagi ei juhtu,» rääkis Tsahkna.

Toomi hinnangul on Eesti elanike kaitsetahe madal. «See sinu mustvalge pilt - me teame kõik, mis on halb ja mis on hea - see meenutab presidendi headuse telge,» ütles Toom Tsahknale. «Inimesed peavad mõtlema ja arutama asju. Kui sulle ei meeldi, mis ma räägin, siis see ei tähenda, et ma panin mingi plaadi käima.»

«Hall tsoon on sinu suur unistus, et Eesti asuks hallis tsoonis,» vastas Tsahkna Toomile. «Mina ei käi kudrutamas Süüria presidendiga, kui keemiarelvi kasutatakse tsiviilisikute vasu. Sina teed seda. See on sinu vaba valik ja siin ongi suur erinevus. Ma ei aruta selle üle, kas peaksime Euraasia liitu astuma või ei. Meile piisab EList ja NATOst ja me panustame sinna. See ongi must-valge arusaam, kuidas tagada põhiseaduse preambula kehtimine läbi aegade.»

Sillaste-Elling ütles, et kui vaadata julgeolekudebatti laiemalt, siis olukord siiski on must-valge. «Kas Venemaa kasutas jõudu, et muuta piire või mitte? Meie leiame, et jah ja me leiame, et see pole õige. Kas riikidel on õigus määrata oma julgeolekuvalikud. Leiame, et on. Kui vaatame, mis toimus Ukranas – Ukraina tahtis assotsiatsioonilepingut Euroopa Liiduga ja see oli vastuvõetamatu Venemaale. Need on põhimõttelised küsimused, mis kanduvad üle ka Eestile.»

Oluline on näha tervikpilti, rõhutas Sillaste-Elling. «Oleme oma julgeolekut samm-sammult tugevdanud. Ühinenud NATOga, ELiga ja oleme tugevdanud oma kaitsekoostööd riikidega, kes on sõjaliselt väga võimekad. See pole nii, et paneme kõik munad ühte korvi ja loodame NATO-le.»

Ellingi sõnul keskenduvad arutelud Brüsselis just kriisieelsele perioodile – kuidas ära tunda, et kriis on tulekul. Näiteks loodi viimasel NATO tippkohtumisel nii-öelda hübriidmeeskonnad, mis tähendab, et kui näiteks Eesti näeb, et midagi kahtlast toimumas, siis saab riik kutsuda liitlasi vaatama, millist pilti näevad nemad. Sillaste-Elling lisas on Eestil vaja, et NATO püsiks ühtsena. «Ja ühtsuse nimel tuleb palju vaeva näha.»

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles