/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2013/09/02/2005684t1h4a08.jpg)
Eestis on iseseisvuse taastamise järel jäänud teadmata kadunuks ligi 500 isikut, kadunute nimekirja on sattunud inimesi väga erinevatel põhjustel ja teatud juhtudel on tegemist omal soovil lähedastega suhted katkestanud inimestega, kes ei soovi enda leidmist ja kelle asukohta peab politsei lähedaste eest varjama.
«On inimesi, kes on lähedaste jaoks teadmata kadunud omal soovil ning nad ei soovigi oma perekonnaga suhelda. Sellisel juhul politsei lõpetab inimese otsimise, kuid paraku ei saa sellisel juhul me inimese asukohta lähedastele avaldada,» ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Olja Kivistik Postimehele.
PPA kodulehel on alajaotus kadunud inimestest, kus praeguse seisuga on 58 nime. Politsei tunnistab, et nimekiri ei ole täielik ja seal ei pruugi olla kõigi kadunud inimeste nimesid ja fotosid.
«Kadunud isikute lisamise nimekirja otsustab inimese tagaotsimisega tegelev ametnik. Mõne inimese osas paluvad lähedased, et pilti ja infot ei lisataks või siis mingi aja jooksul koduleheküljelt eemaldatakse. Koduleheküljelt on mitmete kadunute kohta infot maha võetud ja uuendatud.» ütles Kivistik.
Kadunud inimeste nimekirjas on siiamaani 1941. aastal sündinud Kalev, kes jäi kadunuks juba 22 aastat tagasi. Kalevit nähti viimati 1996. aasta kevadel Paides ja politsei ootab tema kohta teateid ka ligi veerand sajandit pärast tema kadumist.
Ka ootab politsei endisel teateid Anatoli kohta, kes läks 1997. aasta märtsis lõpus Venemaale tööle ja ei ole pärast seda kodustega ühendust võtnud.
Inimene jääb politsei jaoks teadmata kadunuks seni, kuni pole kindlust, et ta on elus ja terve või halvemal juhul leitakse tema surnukeha.
Teadmata kadunud aastate järgi:
Aasta Kadunud inimesi
1993 1
1994 7
1995 7
1996 12
1997 10
1998 17
1999 19
2000 28
2001 15
2002 17
2003 25
2004 21
2005 21
2006 18
2007 29
2008 22
2009 17
2010 18
2011 9
2012 17
2013 19
2014 12
2015 28
2016 32
2017 26
2018 24
Kokku 471