Riina Sikkut: tervishoiu lisarahastus vajab uusi maksustusaluseid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riina Sikkut.

FOTO: Eero Vabamägi

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut leidis arvamusfestivali ravikindlustusarutelul sõna võttes, et tervishoidu lisaraha toomiseks tuleks muuta maksustamise aluseid, edastas SDE.

Reedel, Paide arvamusfestivali avapäeval toimunud arutelul tõdesid tervise- ja tööminister Riina Sikkut, Reformierakonna esimees Kaja Kallas ning arst ja teadlane Taavi Tillmann, et solidaarselt rahastatud tervishoid on Eestile õige lahendus. Samas tõstatus terav küsimus tervishoiu lisarahastuse vajadusest ja võimalikust uuest maksubaasist.

Panelistid nägid mitmeid tervishoiusüsteemi probleeme sarnaselt, lahenduste osas jäädi aga eri meelt. Nii oleks Sikkuti hinnangul süsteemi parandamiseks võimalik lisaraha leida, sidudes tervishoiu rahastamise lahti tööjõumaksudest ning tuues süsteemi raha juurde teiste, näiteks varamaksude kaudu.

«Nagu on välja toonud mitmed ettevõtjad, siis me peame maksustama pigem rikas olemist, mitte rikkaks saamist,» sõnas Sikkut.

Vaatamata maailmavaatelistele erinevustele olid kõik paneeli osapooled ühel meelel, et solidaarselt korraldatud tervishoid on inimeste heaolu arvestades õige suund, kuidas edasi liikuda. Kallas nõustus Sikkutiga, et Eesti tervishoid vajab rohkem raha ja peab jätkama solidaarset põhimõtet ning teenused peavad olema kättesaadavad nii rikastele kui vaesematele.

«Tervishoiukulud jagunevad väga ebaühtlaselt: 1 protsent inimestest kasutab ära ligi 30 protsenti arstiabikulust, 50 protsenti inimestest 97 protsenti ning ülejäänud kindlustatutest vaid 3 protsenti. Ühiselt tervishoiukulusid kattes maandame me riski, et 1 protsendi kõrge ravivajadusega inimeste hulka sattudes jäävad need kulud inimese enda ja tema lähedaste kanda,» selgitas Sikkut, kelle sõnul on Eestis toimiv solidaarne ravikindlustussüsteem pakkunud siiani suurt efektiivsust väga madala hinnaga. «Seda kinnitavad ka rahvusvahelised võrdlused, kus Eesti paigutub nende riikide hulka, kes panustavad tervishoidu suhteliselt vähe raha.»

Samas tõdes minister, et eksisteerivate probleemide, nagu ravijärjekordade pikkus ja arstiabi kättesaadavuse lahendamiseks on vaja tuua tervishoidu lisaraha, tugevdada esmatasandi arstiabi ja arendada e-teenuseid ning personaalmeditsiini võimalusi. Sama seisukohta jagas doktor Taavi Tillmann.

«Me oleme olnud olemasoleva haigekassa eelarve kasutamisel väga efektiivsed. Meil on aga vaja raha tõsiselt kiiresti juurde,» sõnas Tillmann. «Isegi, kui oleme praeguse tervishoiuteenuse pakkumisega rahul, peab rahastus ikkagi tõusma. Kui tahame ühe põlvega jõuda tasemele, mida Euroopa riigid keskmiselt tervishoiu suunavad SKP-st, peame iga valitsusperioodi jooksul kasvatama tervishoidu suunatavat summat SKP-st 1 protsendi võrra. Hetkel läheb tervishoidu umbes 7 protsenti, siis nelja aasta pärast peaks see olema 8 protsenti.»

Tervishoiu murekohtade lahendusena nägi Kallas, et inimestel peaks olema suurem voli valida, kas nad saavad pöörduda oma tervisemuredega riiklikesse haiglatesse või erakliinikutesse. Tekkinud konkurents aitaks Kallase hinnangul lühendada ravijärjekordi ning muuta seeläbi süsteemi efektiivsemaks. Ühtlasi leidis Kallas, et Eesti võiks kõige kallimate ravijuhtumite rahastamise lahendada läbi rahvusvaheliste erakindlustusfondide, kellelt riik telliks kõigile elanikele kindlustuse.

Sikkut ja Tillmann jagasid seisukohta, et tervishoid ei toimi nagu tavaline turg ning konkurents ei too hindu alla ega vähenda ravijärjekordi ilma lisarahata.

«Hinnad saavad langeda, kui seal on õhku sees – praegused haigekassa hinnad on kulupõhised, haiglatel ei ole kasumitaotlust ning on surve hindade tõusuks, et näiteks tervishoiutöötaja palka tõsta,» selgitas Sikkut.

Sarnaselt kaaspanelistidele nägi Sikkut olulise lahendusena süsteemi tõhustamisel e-teenuste ja esmatasandi arstiabi arendamist, mis võimaldab lahendada rohkem juhtumeid perearstide poolt ja vähendada haiglate koormust. Kallas nõustus, et perearstid peaksid olema väravahoidjad, kes suunavad abivajajad eriarstide juurde, kes jõuab inimese mure tuumani. Perearstiabi tähtsuse suurendamist toetas ka Tillmann, kes sõnas, et perearstikeskuste eelarved peavad kasvama kiiremini kui suurhaiglate eelarved.

Tagasi üles