Rumeenias tulid kümned tuhanded inimesed tänavatele, pea pooltuhat sai viga
Pildid mässust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Bukaresti meeleavaldusel plahvatas eile pipragaasi balloon.

FOTO: Andreea Alexandru / AP / Scanpix

Bukarestis muutus kümnete tuhandete osalejatega korruptsioonivastane meeleavaldus eile vägivaldseks ning 440 inimest vajas arstiabi ning viga sai üle 30 märulipolitseiniku, ütlesid Rumeenia võimud.

Rumeenia märulipolitsei pressiesindaja Marius Militaru teatas, et reede õhtul viidi haiglasse 70 inimest, nende seas 11 märulipolitseinikku, ning politsei taotleb süüdistuse esitamist kaheksale inimesele.

Kohaliku meedia andmeil oli protestima tulnud 50 000 kuni 80 000 inimest, sealhulgas palju välismaal elavaid rumeenlasi, kes olid naasnud koju näitama oma pahameelt altkäemaksu vohamise üle Euroopa Liidu ühes korrumpeerunumas riigis.

Meeleavaldust saadeti valvama märulipolitseinikud.

FOTO: DANIEL MIHAILESCU / AFP

Tuhatkond märulivarustuses politseinikku ajas veekahureid ja pisargaasi kasutades laiali keskväljakule valitsushoone ette kogunenud meeleavaldajad, kui osa neist üritas politseiahelikust läbi murda.

Protestijad vastasid kivide, pudelite ja suitsupommidega. Paljud meeleavaldajad vajasid arstiabi pärast pipra- ja pisargaasi sissehingamist, teised politsei käest saadud hoopide tõttu.

Kõlanud on ka süüdistused, et rahumeelsete protestijate hulka imbusid jalgpallihuligaanid, kes vägivalla põhjustasidki.

Protesteerijad püstitasid tänavatele põlevaid barrikaade.

FOTO: EPA / Scanpix

Vasakpoolse valitsusega sageli sõjajalal olnud paremtsentristlik president Klaus Iohannis mõistis teravalt hukka politsei brutaalse sekkumise, mis oli ebaproportsionaalne meeleavaldajate enamuse hoiaku suhtes, kuid lisas, et vastuvõetamatu on igasugune vägivald. Oma Facebooki postituses ärgitas Iohannis siseministrit selgitama, miks üritusega nii halvasti toime tuldi.

Peaminister Viorica Dăncilă heitis omakorda Iohannisele ette rahva võimude vastu üles ässitamist ja nende sündmuste dramaatiliste mõjude ärakasutamist.

Politsei lükkas tagasi paremtsentristliku opositsiooni kriitika liigses jõukasutuses, õigustades seda sellega, et korrakaitsjate vastu kümnete protestijate poolsele vägivallale oli proportsionaalne ja järk-järguline.

Meelt tulid avaldama ka tuhanded välismaal elavad rumeenlased.

FOTO: INQUAM PHOTOS / REUTERS

Politsei pressiesindaja Militaru sõnul andsid Bukaresti võimud politseinikele käsu tühjendada pealinna Võidu väljak pärast mitu tundi kestnud meeleavaldust valitsuse hoone ees. Teateid eluohtlikult vigastada saanud inimestest pole, kuid Militaru sõnul peksti üks naiskolleeg jõhkralt läbi ja ta sai arvatava selgroovigastuse.

Teine politsei pressiesindaja Georgian Enache ütles, et legitiimne riiklik vägivald oli õigustatud, sest protestijaid oli eelnevalt korduvalt manitsetud väljakult lahkuma.

Kokkupõrkeid, milles sai teiste seas vigastada ka Austria rahvusringhäälingu kaameramees, kritiseeris ka EL-i eesistujariigi Austria kantsler Sebastian Kurz.

«Me mõistame jõuliselt hukka vägivaldsed kokkupõrked Bukarestis, kus sai vigastada arvukalt meeleavaldajaid ja ajakirjanikke. Me ootame põhjalikke selgitusi,» kirjutas Kurz Twitteris. «Väljendusvabadus ja sellega seotud pressivabadus on EL-i põhivabadused, mida me selgelt tunnistame ja mida tuleb tingimusteta kaitsta.»

Arstiabi vajas 440 inimest.

FOTO: INQUAM PHOTOS / REUTERS

Läinud kuul kinnitas Iohannis konstitutsioonikohtu nõudmisel korruptsioonitõrjeameti  peaprokuröri Laura Codruța Kövesi tagandamise, olles pikka aega tõrjunud valitsevate sotsiaaldemokraatide katseid teda ametist kõrvaldada.

Kövesi oli olnud korruptsioonitõrjebüroo juht alates 2013. aastast ning teda peetakse korruptsioonivastase võitluse sümboliks Rumeenias. Korruptsioonitõrjeameti peaprokurörina oli Kövesi aidanud viimastel aastatel tuua kohtu ette mitmeid korrumpeerunud ametnikke.

Sellega on Kövesi pälvinud välismaalt tunnustust ning tekitanud endale Rumeenias mõjuvõimsaid vaenlasi, kellest nii mõnedki on Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) liikmed või sellele lähedal seisvad ärimehed.

Rumeenia president Klaus Iohannis ja korruptsioonitõrjebüroo juht Laura Codruta Kövesi.

FOTO: INQUAM PHOTOS / REUTERS

Tuhanded inimesed avaldasid meelt ka teistes Rumeenia linnades, sealhulgas Clujs, Sibius ja Timișoaras.

Rumeenia 20 miljonist elanikust töötab välismaal umbes neli miljonit - pooled neist Itaalias ja Hispaanias.

Tagasi üles