/nginx/o/2018/08/12/11174249t1h9d2c.jpg)
USA-st Cape Canaveralist alustas pühapäeval oma teekonda Päikese poole mehitamata kosmoselaev Parker Solar Probe.
NASA saatis kosmoseaparaadi Päikest uurima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmoseaparaat lendab Päikesele lähemale, kui ükski kosmoselaev ajaloos. Kosmoselaev peaks seitsme aasta pikkuse missiooni ajal jõudma Päikese atmosfääri. Sondi kaitseb äärmiselt vastupidav kuumakilp, mis suudab kaitsta masinat ülikõrgete temperatuuride ja radiatsiooni eest.
Kosmoseaparaat peaks jõudma 6,16 miljoni kilomeetri kaugusele Päikese pinnast ning uurib nähtust, mida kutsutakse päikesetuuleks ning Päikest ümbritsevat välist kihti ehk krooni.
Kosmoseaparaat pidi õhku tõusma juba eile, kuid siis lükati selle lend edasi, et inseneridel oleks võimalik uurida viimasel hetkel välja tulnud ohusignaale.
Tegu on kalli ja olulise missiooniga, seetõttu ei soovitud selle edu ohtu panna. Missiooni maksumuseks hinnatakse 1,5 miljardit dollarit ja teadlased loodavad, et selle käigus kogutavad andmed toovad kaasa radikaalsed muutused meie teadmistes Päikesesüsteemi keskmeks oleva tähe ja ka kosmoseilma kohta.
Olemasolevate plaanide järgi peaks Päikese välisatmosfääri sihtiv autosuurune kosmoselaev olema piisavalt vastupidav, et toimida 1400 ºC temperatuuri juures.