Kõrgkooli kõrvalt töötamine on liiga tihti pigem reegliks kui erandiks ning see ei ole vastuvõetav olukord, ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets.
Laidmets: õppimise kõrvalt töötamine on pigem reegel kui erand
19. oktoober 2011, 16:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hetkel on ligi 60 protsenti tudengitest õpingute kõrvalt täisajaga töötamas. Kindlasti ei ole see vastuvõetav olukord, kuna ebapiisava pühendumise ja nõudlikkuse mõju õppetöö kvaliteedile on negatiivne,» rääkis Laidmets.
Ta lisas, et kui õpitakse täiskoormusel, siis on keeruline ette kujutada, et piisavalt nõudliku õppeprotsessi kõrvalt oleks võimalik täiskohaga tööl käia.
«Kahjuks on töötamine seni liiga tihti olnud pigem reegliks kui erandiks,» sõnas Laidmets. Ta seletas, et kõrharidusreformiga loodav uus süsteem peab motiveerima tudengeid pühenduma rohkem õpingutele, et astuda tööellu võimalikult heade ja terviklike teadmistega.
«Praktika on ettenähtud ka enamikus õppekavades, suurem on osakaal rakenduskõrghariduses, ja pigem on oodatud parem koostöö ettevõtjatega, et parandada praktikakorraldust,» ütles Laidmets.
Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land rääkis eile, et kool võiks töötamise küsimuses hoopis tudengile vastu tulla, sest see soosiks noormeeste jõudmist ülikooli.
«Ülikoolid peaksid soodustama noorte õppimist ja töötamist samal ajal, kuid kahjuks praegu kavandatav kõrgharidusreformi eelnõu seda ei soodusta, vaid seal soovitakse selgelt segmenteerida noore elu õppimise faasiks ja töötamise faasiks,» rääkis Land. «Samal ajal kahte koos teha on raske, kuna üliõpilased peavad täitma õppekava täies mahus, et olla tasuta kohtadel.»
Laidmets vastas sellele, et uus süsteem pigem soosib töötamise ja õppimise ühildamist senisest selgematel alustel.
«Tudeng peab tegema teadlikumad valikud, kas pühenduda pigem tööle või õpingutele ja vastavalt sellele õppima osalise koormusega ja tasuma õpingute eest osaliselt ise ning võib töötada samal ajal sobiva koormusega või täitma õppekava täies mahus, et garanteerida tasuta õppimise võimalus,» seletas ta.
Laidmets kinnitas, et kõrghariduse probleem on liiga suur väljalangevus, mis peaks saama ka lahenduse uue süsteemi puhul, kus noored ei pea tegema erialavalikuid ainult selle järgi, kas see on tasuline või tasuta, vaid kõik võimekad saavad asuda õppima tasuta soovitud erialale ning teha hiljem valikud, kas õppekava suudetakse täita täies mahus või valida osaliselt pühendumise tee, jagades seda töötamisega.