Euroopa pangapäästmise plaan ei täida kaugeltki turgude ootusi. Euroopa Liit pakub kapitalipuudujäägi suuruseks alla 100 miljardi euro, mis tuleb teha tasa kuue kuni üheksa kuuga.
Pankadele pakutakse poole väiksemat süsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alles hiljuti hindas Rahvusvaheline Valuutafond pankade bilansiaugu 200 miljardi euro suuruseks, nimetades peapõhjusena riigivõlakirjade korstnassekirjutamist.
Analüütikud on aga hinnanud pankade kapitalipuudujääki kuni 275 miljardi euro peale.
Kaks kiirkorras sooritatud stressitestidega tuttavat allikat ütlesid, et ürituse korraldaja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) käis välja puudujäägi suurusjärgus 70-90 miljardit eurot. Selle summa lisamisest peaks piisama, et täita 9-protsendiline esmase omakapitali nõue, olles sidunud euroala perifeeriate riigivõlgade hoiused turuväärtusega.
Praktiliselt kõigi analüüsi aspektide ümber on puhkenud raevukas poliitiline debatt, kuid allikate sõnutsi võivad puudujäägi numbrid arutelude käigus pigem kahaneda kui kasvada.
Euroopa liidrid peaksid plaani eeloleval nädalavahetusel heaks kiitma. Samal ajal on kinni kiilunud ettepanek luua pankade võlakirjade riikliku garantii süsteem, mis peaks sulatama üles külmunud finantseerimisturud – süvendades muret, et Euroopat ootab krediidikriis.
«Eks siit üks suur pettumus tule, pärast kogu seda elevust,» ütles üks protsessi kaasatud allikas.
Ametnike sõnutsi tuli numbritega vahe sisse peamiselt seetõttu, et EBA arvestas ka piirkonna parimate riigivõlakirjade – nagu Suurbritannia ja Saksa omade – positiivset mõju, mis korvab perifeeria «pügamised».
Niisugune metoodika on kasuks näiteks Deutsche Bankile, mis analüütikute arvates saaks rekapitaliseerimiste puhul rängima hoobi. Ühtlasi peaksid Briti pangad pääsema kapitalisüstidest sootuks.
Eriti suureks kergenduseks on uudis Briti valitsusele, mis kartis, et juba niigi osaliselt riigistatud Royal Bank of Scotland võib vajada uut poliitiliselt tundlikku abiraha süsti. Credit Suisse’i analüütikute hinnangul on RBSis puudu 19 miljardit eurot.
EBA mudelist lähtuvalt paikneb 40-50 miljardit eurot kapitalipuudujääki Euroopa suurpankades, peamiselt Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Ülejäänu jaguneb väiksemate perifeeriasse laenajate vahel.
Samal ajal üritavad liikmesriigid lahjendada ka seda analüüsi. Saksamaa rõhub madalama kapitaliläve peale, teised aga tahaksid teha parandusi, mis vähendaksid üldist kapitalipuudujääki veelgi – jättes välja teatud panku, muutes arvesse mineva kapitali kriteeriume või pakkudes leebemaid variante riigivõlakirjade hindamiseks.
Mõned kriitikud aga väidavad, et isegi antud kujul oli analüüs ikkagi ebarealistlik, kuna erinevalt möödunud suve stressitestidest ei arvestanud EBA seekord tõsise majanduslanguse ohtu.
Copyright The Financial Times Limited 2011.