Koolivõrgu kokkutõmbamist tuleks alustada suurematest linnadest, näiteks Tallinnas võiks olla poole vähem gümnaasiume, leiab endine haridusminister, riigikogu liige Tõnis Lukas.
Lukas: Tallinnas võiks olla poole vähem gümnaasiume
20. oktoober 2011, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolide kokkutõmbamist tuleb Lukase sõnul loomulikult alustada linnadest. «Seal ei ole ju ligipääsuprobleemi. Tallinna linnas tuleks eriti vaadata seniseid venekeelsed gümnaasiume, nüüd siis lihtsalt venekeelsete õpilastega gümnaasiume, mis on väga väikesed ja mille kvaliteet kindlasti pidevalt ohus.
«Tallinnas võiks kokkuvõttes gümnaasiume olla poole vähem,» sõnas Lukas. Samuti tõmmatakse kindlasti gümnaasiumide hulka oluliselt kokku teisteski suuremates linnades. «Ei pea näitama kogu aeg näpuga maavaldadele, nemad on koolivõrgu korrastamisel viimastel aastatel olnud väga tublid, aga linnad pole suutnud oma poliitilisi otsuseid ära teha,» kritiseeris ta.
Kommenteerides haridusminister Jaak Aaviksoo eile välja käidud numbrit, et ideaalmudeli järgi võiks Eestis alles jääda vaid 54 gümnaasiumi, oli Lukas tagasihoidlik.
«Ma ei usu, et minister pidas silmas 54 kui absoluutarvu tulevaste gümnaasiumide arvuna. See võib välja tulla ühe arvutuse järgi, kui jagada tulevane gümnaasiumiõpilaste arv optimaalse gümnaasiumimudeli järgi vajaliku kooli suurusega, siis tõepoolest võib see number välja tulla. Aga kindlasti ei saa ette kujutada, et selline mudeldamine oleks eluliselt rakendatav,» ütles riigikogu liige.
Lukas oli veendunud, et meile jääb alles ka niinimetatud optimaalsest oluliselt väiksemaid gümnaasiume, millest mõned on väga hea tasemega ja teiste puhul tuleb arvestada nende spetsiifikat.
«Üks, mis kindel - õpetajate palk peab kindlasti tõusma kindlasti varem kui koolide võrgu korrastamine selleks justkui vabanevaid vahendeid annab. Palgatõus ei saa sõltuda ajapikku toimuvast gümnaasiumivõrgu korrastamisest,» sõnas endine haridusminister. «Sest koolivõrgu korrastamine praeguste seaduste järgi võtab aega, aastaid ja aastaid, võib-olla isegi 10 aastat.»