Video: kas Tallinna lennujaamast saab lennukit kaaperdada? (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna lennujaamas töötab umbkaudu 2000 inimest, kellel on teoreetiline ligipääs õhusõidukitele, kuhu sisenemiseks pole vaja võtit ja millega õhkutõusmist on võimalik õppida kodust lahkumata.

Postimees kirjutas, kuidas lennuväljatöötaja Richard Russell reede õhtul USA läänerannikult Seattle-Tacoma rahvusvaheliselt lennuväljalt reisilennuki kaaperdas, sellega õhku tõusis, lõpuks alla kukkus ja surma sai.

Sõidukit koristama läinud Russel jõudis lennureisi ajal maha pidada pika vestluse lennukontrollikeskusega, kinnitades muuhulgas, et suudab reisilennukiga lennata, kuna on mänginud videomänge.

Kas tõesti saab õppida lennukit opereerima vaid videomänge mängides? Nordic Aviationi kommunikatsioonijuht ning väikelennukite juhtimisinstruktor Toomas Uibo tutvustas Postimehele lennukiga õhku tõusmiseks vajalikke tegevusi ning ütles, et kuigi tavaolukordades on piloodile toeks mitmeliikmeline meeskond, saab selle kõigega hakkama ka vaid üks inimene.

«Need tõkised rataste tagant saab käsitsi ära võtta. Tavaliselt lükatakse lennuk ninast rajale, aga on ka tagurpidi käik,» ütles Uibo. 

Samal ajal kui Uibo Tallinna lennujaama turvanõuetest rääkis, astus lennuki pardale pikkade juustega rohelise vestiga noormees. Tegemist oli hooldustöötajaga, kes tuli salvrätikuid lennukisse tooma. 

«Üldjuhul lennukitel pole võtmeid,» ütles Uibo, lisades, et lennuki nõndanimetatud võtmeks on tugevalt turvatud lennujaama ala. Mõni minut hiljem sõitis õhusõiduki ette lennujaama turvaauto, millest väljunud mees meie sealviibimise põhjust küsis.

Olukord selgitatud, istusime kokpitti. Selgus, et ka käivitamiseks pole võtit tarvis. «Ma ei hakka siin seda lennuki käivitamise kombinatsiooni näitama, aga umbes viis nupuliigutust on vaja teha,» ütles Uibo. 

Kui keeruline on lennukiga õhku tõusta? Uibo ütles, et kuna arvutisimulatsioonides on täpselt samasugused juhtpaneelid nagu päris lennukites, siis õhkutõusuks vajalikud nupukombinatsioonid on võimalik selgeks õppida kodus arvuti taga.

«Aga mida ei saa videomängudes selgeks, on maandumine. Selleks on vaja füüsiliselt lennukit tunnetada,» selgitas Uibo. 

Uibo sõnul käivadki lennukipargis asjad nii, et kui pardameeskond on lahkunud, tegutsevad õhusõidukite hoolduse eest lennujaama erinevad töötajad. 

Tallinna lennujaama kommunikatsioonijuhi Margot Holtsi sõnul töötab lennujaamas umbkaudu 2000 inimest, kellel on teoreetiline ligipääs lennukitele. «Siia alla kuuluvad nii klienditeenindajad, puhastustöötajad, turvamehed ja nii edasi,» ütles Holts. 

Nii Uibo kui Holts rõhutasid, et kõik töötajad on läbinud põhjaliku taustakontrolli, mida teostab Kaitsepolitseiamet. «Lisaks tuleb käia töötajatel tervisekontrollis,» ütles Uibo.

Uibo tõdes, et igasuguses turvasüsteemis töötavad inimesed ja mõningane risk jääb alati. «Me teeme kõik, et need inimesed oleks riskivabad, aga sündmused maailmas näitavad, et inimesed ei käitu alati nii, nagu me eeldame,» ütles Uibo. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles