Paljud internetis kauplevad Eesti ettevõtted kurdavad, et neil on välismaalt krediitkaardimaksete kättesaamine väga keerukas. Seetõttu kaotavad firmad raha ja mõnigi kaalub oma äri Eestist ärakolimist.
Tellijale
Netikaupmehed jäävad Eestis hätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis ei ole võimalik rahvusvahelist otsemüüki teha, ilma et see oleks kohutav valu,» ütles kõikjale maailmas fototarvikuid müüva firma LCDVF juht Tõnis Liivamägi. «See on igavene jama, kui ma otsemüügi asemel olen sageli sunnitud oma kaupa müüma välismaa hulgimüüjatele ja kaotan sellega käibes 50 protsenti.»
Mõni firma kaalub lausa oma äri juriidilist ärakolimist Eestist, kuna leiab, et USA või Inglise ettevõttena on märksa lihtsam ja soodsam makseid vastu võtta. «See on jah paradoksaalne, et kuigi Eesti on e-äri tegemiseks hea koht, kaalume tõsiselt firma üleviimist USAsse,» nentis ajajuhtimissüsteemi toggl.com eestvedaja Alari Aho.
Kaks võimalust
Eesti ettevõtetel, kes oma kaupa või teenust internetis müüvad, on kaks põhimõtteliselt erinevat lahendust välismaa ostjatelt raha vastu võtmiseks. Üks võimalus on kasutada endise pankadevahelise kaardikeskuse, praeguse nimega Nets Estonia teenust e-commerce payment gateway estcard.ee keskkonnas, mis vahendab krediitkaardi andmeid turvaliselt ostja ja panga vahel, et tehing saaks toimuda.
Internetiettevõtja, koolitusplatvormi Traindom kaasasutaja Peep Laja sõnul on see põhimõtteliselt hea lahendus, kus ettevõte saab kliendilt laekunud maksed tänu tehingu andmete turvalisele vahendajale otse oma pangakontole.
Kuid konkreetselt estcard.ee keskkonnas Eesti firmadele pakutav ei vasta Laja meelest ettevõtjate vajadustele. «Suurim probleem on see, et Estcard ei toeta automaatseid perioodimakseid (kuumaksed – toim),» rääkis Laja. «Samuti ei saa Estcardi integreerida oma tarkvaralahenduse sisse. Nad sunnivad makse tegemiseks minema oma äärmiselt koledale makselehele, mida ei saa muuta.»
Kas neist või muudest põhjustest tulenevalt eelistab enamik internetiärisid krediitkaardimaksete vastuvõtuks välismaiseid vahendajaid (näiteks Adyen), kes koguvad ostjatelt saadud raha esialgu oma arvele ning kannavad selle mõne aja pärast ettevõttele edasi.
Selline teenus on aga kulukas, nõuab suurt tagatisraha ning nagu juba öeldud, ei saa firma raha kohe oma kontole. Näiteks kodulehe loomise platvormil Edicy seisis selle juhi Tõnu Runneli sõnul suvel Hollandi firma Adyen kontol kinni 15 000 dollarit ning aastas maksavad nad teenustasudeks umbes 2000 eurot.
Samuti pole mitmed välismaa teenusepakkujad avanud oma teenuseid Eesti ettevõtetele täies ulatuses. Näiteks üks tuntumaid maksete vahendajaid PayPal võimaldab kliendilt laekunud raha kanda PayPali kontolt üksnes ettevõtja krediitkaardikontole.
«Praegu tundub, et PayPal peab eestlasi pättideks ning neid tuleb veenda, et Eesti on normaalne koht, millega äri ajada, et nad oma teenuse ka meile täies ulatuses avaksid,» ütles LCDVFi juht Tõnis Liivamägi. Ta kavatseb PayPali veenmiseks jõud ühendada teiste sama murega hädas olevate ettevõtjatega kaubandus- ja tööstuskoja kaudu.
Tarkvaraarendusfirma ZeroTurnaround juhatuse liige Jevgeni Kabanov lisas, et kuigi ettevõtetele leidub välismaal mitmeid alternatiivseid teenusepakkujaid, ei tohi ära unustada maksesüsteemi arendamist Eestis, sest muidu on kaotajaks vaid Eesti ettevõtluskeskkond.
«Korraliku maksesüsteemi puudumine toetab seda, et Eesti ettevõtted, eriti start-up’id liiguksid Eestist välja ning registreeriksid oma firma USAs või mujal, kus on maksete vastuvõtmine ikka tohutult lihtsam,» rääkis Kabanov.
Nii majandusministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi esindajad ütlevad, et tegemist on ennekõike Eesti turu väiksusest tingitud probleemiga: Eesti ei pruugi PayPalile ja teistele vahendajatele oma maksemahtudelt piisavalt atraktiivne olla.
Ka see, kas riik peaks kuidagi sekkuma Eesti pankadevahelise kaardikeskuse (Nets Estonia) pakutava e-maksete süsteemi arendamisse, on rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul küsitav.
Nets Estonia teenust krediitkaardimaksete vastuvõtmiseks kasutab praegu umbes 160 ettevõtet. Selleks et teha pakutavasse lahendusse olulisi täiendusi, näiteks kuupõhiseid makseid, peab Nets Estonia juhi Raivo Tinni sõnul tulema ettevõtjatelt kindel tellimus. «Arendus ei ole odav. Et teha olulisi täiendusi, peab olema ka selge tellimus,» lausus ta.
USA eeskuju
Internetiettevõtja Peep Laja meelest on Eestis nõudlus estcard.ee keskkonnas pakutava süsteemi arendamise järele olemas. «Nii paljud kasutavad Adyenit selle puudustest hoolimata seetõttu, et paremaid valikuid pole. Kõik kasutaksid Eesti pakkujat, kui see vähegi normaalne oleks,» lausus ta.
Eeskuju krediitkaardimaksete vastuvõtmise süsteemi arendamisel tasuks Laja soovitusel võtta USAst. «Seal on imelihtne kellel iganes saada üleöö endale korralik makselahendus, mis teeb kõike, mida suudad ette kujutada,» tõi Laja näite. «Ning see ei maksa peaaegu midagi – USA turuliider authorize.net küsib otsemüügi teenuse eest 30 dollarit kuus + tehingutasu umbes kaks protsenti.»
«Me oleme väike riik ja eksport on meie ainus võimalus kasvada suureks. Parim viis selleks on kasutada interneti ja tarkvara abi,» lisas Laja.