Ergma palub valitsusel lõpetada eelnõude esitamine pakettidena

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Riigikogu esimees Ene Ergma saatis peaminister Andrus Ansipile kirja, milles palub valitsusel loobuda pakketteelnõudest, mis reguleerivad korraga väga erinevaid valdkondi.

Ene Ergmat ajendas peaministrile kirjutama valitsuse kaks 28. septembril esitatud eelnõupaketti, mis muudavad riigieelarvega seonduvalt väga mitmeid teisi seadusi.

Seaduseelnõu 100SE muudab seoses 2012. aasta riigieelarve seadusega alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, Eesti Haigekassa seadust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust, töötuskindlustuse seadust ja prokuratuuriseaduse muutmise seadust.

Seaduseelnõu 101SE muudab paketina Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadust, kõrgemate riigiteenijate ametipalade seadust, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seadusi, riigieelarve seadust ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Ergma viitab, et nende pakettidega soovitakse muuta korraga enam kui paarikümmend seadust. «Kummagi eelnõu puhul on keeruline leida nendes muudetavate seaduste ühist nimetajat, mis põhjendaks nende algatamist ühe tervikliku eelnõuna,» märgib Ergma kirjas Ansipile.

«Mõlemad eelnõud sisaldavad sisulisi muudatusi erinevates riigielu valdkondades, millede mõju 2012. aasta riigieelarvele, mis näib olevat seaduste ühte eelnõusse liitmise ajendiks, on mõnede seadusemuudatuste puhul sekundaarse tähendusega,» leiab riigikogu esimees.

Ergma sõnul ei sisalda ka eelnõude seletuskirjad põhjendusi, miks nii erinevate valdkondade seadusi ühe eelnõuna menetletakse. «Seaduste sellisel kujul muutmine peab olema selgelt põhjendatud,» arvab ta.

Ergma leiab, et põhiseadusest tulenevalt peab riigikogul olema võimalik eelnõusid menetleda valdkonnapõhiselt.

«Valdkonnaüleste eelnõude menetlemine ainult ühe alatise komisjoni poolt ei taga eelnõu sätete igakülgset kaalumist ja põhjalikku sisulist arutelu komisjonis, samuti on raskendatud huvigruppide kaasamine. Tagajärjeks võib olla üldsuse rahulolematus vastuvõetud seadusega ning selle rakendamise probleemid tegelikus elus,» põhjendab riigikogu esimees Ergma.

Ergma lisab, et parlamentaarses riigis ei ole mõeldav täitevvõimu sekkumine parlamendi enesekorraldusõigusesse. Seetõttu palubki ta Ansipit edaspidise hea koostöö huvides, et valitsus arvestaks eelnõude algatamisel valdkonnaspetsiifilise spetsialiseerumise põhimõttega ning riigikogu töökorraldusega.

Tagasi üles