Riigikogu esimees soovib Herkelile ja Kübarsepale lapse puhul õnne (5)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Herkel ja Külliki Kübarsepp
Andres Herkel ja Külliki Kübarsepp Foto: Postimehe kollaaž

Õhtuleht kirjutas täna, et riigikogu liige ja Vabaerakonna esimees Andres Herkel saab koos rahvasaadik Külliki Kübarsepaga lapse. Riigikogu esimees Eiki Nestor soovib vanematele õnne.

«Ma ei ole ei kirikuõpetja ega pihiisa, aga soovin inimestele edu ja õnne, tore kui lapsed sünnivad siia maailma,» kommenteeris Nestor.

Samas tunnistas riigikogu esimees, et rahvasaadikute tegude üle nii poliitikas kui muus elus otsustavad siiski valijad.

Õhtulehe andmetel rääkis Andres Herkel olukorrast oma erakonnakaaslastele esmaspäeva õhtul, kui Vabaerakonna juhatus kogunes kokku, et arutada järgmise aasta riigikogu valimiste kampaaniat.

56-aastane Andres Herkel on juba üle kolmekümne aasta abielus Kaie Herkeliga ning kooselust on paaril ühine poeg Henrik Herkel.

Kübarsepp on endast 19 aastat vanema Andres Herkeliga paar olnud juba aastaid, kuigi Herkel on ametlikult jätkuvalt abielus Kaie Herkeliga.

Samuti on Andres ja Kaie Herkel käinud aastaid koos presidendi vastuvõtul ning poseerinud ka fotoseina ees. 

2012. aastal Eesti Naisele antud intervjuus, kus abielupaar tunnistas, et armastus muutub ajas, märkis Andres Herkel, et suhtes tuleb värskust säilitada ja mitte väga ära muganduda. 

Külliki Kübarsepp
Külliki Kübarsepp Foto: Raigo Pajula / Arno Mikkor / Vabariigi Presidendi Kantselei

37-aastane Külliki Kübarsepp on Eesti politoloog ja poliitik, riigikogu liige. Ta on MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik asutaja. Aastatel 2007–2011 oli ta toonase põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi nõunik. Kuni 2012. aastani kuulus Kübarsepp Isamaa ja Res Publica Liitu, olles esmalt juhtkonna assistendi ja seejärel peasekretäri abi ametikohal. Vabaerakonna liige on ta alates 2014. aastast. 

Riigikogu liikme hea tava saadikute eraelu ei puuduta

Riigikogu vanematekogu liitis 2014. aasta lõpus heaks riigikogu liikme hea tava, mis sätestab parlamendisaadikute käitumisreeglid. Saadikute eraelu hea tava ei reguleeri. Eraelu teema on heas tavas mainitud vaid ühes lauses, mis ütleb, et riigikogu liige ei väldi küsimustele vastamist, välja arvatud juhud, kui küsimus puudutab konfidentsiaalset informatsiooni või isiklikku elu.

Riigikogu liikme hea tava

Tunnetades oma vastutust Eesti elu korraldamise ja ühise hüvangu eest, teadvustades vastutust rahva kui kõrgeima võimu kandja ees ja kohustust tegutseda avalikes huvides, arvestades vajadust tagada rahvaesinduse usaldusväärsus, silmas pidades riigikogu liikme ametivannet ning põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, võtavad riigikogu liikmed endale kohustuse tegutseda kooskõlas riigikogu liikme käitumise hea tavaga:

• Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest.

• Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja riigikogu mainet.

• Riigikogu liige ei võta endale kohustusi ega langeta otsuseid, mis seavad kahtluse alla tema aususe ning riigi ja rahva huvide teenimise.

• Riigikogu liige väldib olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje.

• Riigikogu liige hoidub aktsepteerimast tavapärasest suuremat külalislahkust, mis võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada konflikti ametikohustuste ja erahuvide vahel.

• Riigikogu liige ei võta vastu kingitusi ega teeneid, mis on seotud tema tööga ja ületavad tavapärase viisakuse piirid ning mis ei tulene diplomaatias või rahvusvahelistes suhetes üldtunnustatud tavadest ega ole seadusega lubatud annetused.

• Riigikogu liige on kolleegide ja teiste kaaskodanike vastu lugupidav, viisakas ja väldib sobimatut keelekasutust.

• Riigikogu liige kasutab riigi vara säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist ja tarbetut raha kulutamist.

• Riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui riigikogu liikmel on menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega seotud huvisid, mis ei ole kajastatud majanduslike huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis annab ta neist teada enne arutelu.

• Riigikogu liige täidab oma kohustusi rahva esindajana ning võtab selgeid ja põhjendatud seisukohti.

• Riigikogu liige kujundab oma seisukoha, kaaludes parimal võimalikul viisil nii huvitatud osapoolte arvamusi kui ka otsuse mõju kogu ühiskonnale. Vajaduse korral antakse teada, kes olid otsustamisse kaasatud.

• Riigikogu liige valmistab ennast riigikogu tööks põhjalikult ette ning täiendab end järjepidevalt, et aruteludes asjatundlikult kaasa rääkida.

• Riigikogu liige selgitab valikute ja otsuste tagamaid ning on parlamendi töö ja oma tegevuse selgitamiseks mõistlikult kättesaadav. Riigikogu liige ei väldi küsimustele vastamist, välja arvatud juhud, kui küsimus puudutab konfidentsiaalset informatsiooni või isiklikku elu.

• Riigikogu liige ei avalda talle usaldatud tundlikku informatsiooni ega kasuta seda isikliku kasu saamiseks või kellelegi eeliste loomiseks.

• Riigikogu liige ei anna lubadusi, mille täitmine pole tema pädevuses.

• Riigikogu liikmel on õigus küsida nõu riigikogu korruptsioonivastasest erikomisjonist komisjoni pädevusvaldkonnas. Teisi vaidlusi tekitanud küsimusi arutab Riigikogu liige fraktsioonis. Erikomisjon arutab ka selliseid oma pädevusvaldkonda kuuluvaid juhtumeid, kui on tekkinud kahtlus, kas Riigikogu liige on käitunud sobivalt ja vastavuses hea tavaga.

• Riigikogu liige teeb kõik endast oleneva, et parimas usus tegutseda vastavuses riigikogu liikme hea tavaga.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles