Mihkelson: Eesti välispoliitikas on üks suund

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Foto: Peeter Langovits

Riigikogu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoni kinnitusel on Eesti välispoliitikas üks suund, sest välisminister ei saa esitada valitsuse seisukohti ilma, et need poleks saanud poliitilist heakskiitu väliskomisjonilt.

«Eesti välispoliitikas on ikkagi olemas üks suund,» kinnitas Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on väga ilmekaks näiteks sellest, kuidas see üks suund kujuneb, Eesti seisukohtade kinnitamine riigikogus, mis puudutab näiteks Eesti osalemist Euroopa ühise välispoliitika loomisel ja elluviimisel.

«Välisminister ei saa esitada valitsuse seisukohti ühelgi Euroopa kohtumisel ilma, et need poleks saanud poliitilist heakskiitu väliskomisjonilt,» ütles Mihkelson.

Mihkelsoni väitel on aga ilmne, et just väliskomisjon on see koht, kus toimub laiem ning erinevaid poliitilisi seisukohti ja vaateid esindav debatt, mis on kohane parlamentaarsele riigile.

«Et see oleks tulevikus veelgi tulemuslikum, võiksid erakonnad rohkem panustada oma positsioonide kujundamisele ja näiteks «valgete paberite» esitlemisele Eesti välispoliitikas olulistel teemadel,» kirjeldas ta. «Samas on selge, et praeguse piiratud ressursi juures on see väga keeruline, kui mitte võimatu.»

Väliskomisjoni koostöö välisministeeriumiga on Mihkelsoni kinnitusel olnud väga töine ning tihe ja sisuliselt pole ühtegi töönädalat, kui väliskomisjoni istungitel ei osaleks välisministeeriumi esindajat.

«Ma olen veendunud, et riigikogu väliskomisjon on oma Euroopa Liidu partnerite seas üks paremini informeeritud komisjone,» väitis ta. «Muuhulgas seda tänu heale koostööle välisministeeriumiga.»

Hetkel arutletakse Mihkelsoni kinnitusel selle üle, millised peaksid olema Eesti välispoliitika eesmärgid Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel aastani 2015.

Mihkelsoni sõnul on Eesti välispoliitikas olulised eeskätt need teemad, mis puudutavad meie rahvuslikke huve, julgeolekut ning kodanike kaitset maailmas.

Eesti liitumisega Euroopa Liidu, eurotsooni, NATO ja mitmete teiste organisatsioonidega on Mihkelsoni väitel Eesti välispoliitiline päevakord oluliselt laienenud.

«Palju sõltub ka sellest, mis parasjagu maailmas toimub,» lisas ta. «Veel aasta tagasi ei osanud keegi ennustada Araabia kevadet ega sõda Liibüas.»

Praegu on väliskomisjon keskendunud maailmas üha enam esile kerkivatele Aasia teemadele ja seda keskpika vaatega aastani 2025. Eile toimus komisjonis sellekohase analüüsi tutvustus ja tuleva aasta algul valmib väliskomisjoni raport koos soovitustega valitsusele.

See teema viiakse ka riigikogu suurde saali.

Teiseks teemaks on Eesti välisesinduste võrgustik ja selle arengusuunad. Sellegi uurimiseks on tellitud analüüs ja Mihkelsoni sõnul kestavad arutelud kindlasti tulevasse kevadesse.

«Aga operatiivseid teemasid on tõesti Lätist Venemaani, Soomest Pakistani, Ameerika Ühendriikidest Lähis-Idani,» täiendas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles