Magistritöö: Eestil võib olla kaks välispoliitilist suunda

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millises suunas liikuda?
Millises suunas liikuda? Foto: SCANPIX

Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas kaitstud magistritöö kohaselt käsitlevad välisministrid ja väliskomisjoni esimehed teemasid erinevalt, mille põhjal võib väita, et Eestis on kaks välispoliitilist suunda - üks valitsuse ja teine riigikogu oma.

Kadri Luude magistritöös «Julgeolekustamine Eesti välispoliitilises retoorikas» tõsteti esile, et kui väliskomisjoni esimehed keskendusid pigem otseselt Eestiga seotud ohtudele, siis välisministrite poolt ära mainitud probleemide ring oli tunduvalt laiem.

Luude hinnangul võib selle põhjuseks olla, et välisminister peab arvestama kohal olevate välismaiste esindajatega ja seega olema oma sõnavõttudes diplomaatilisem, kuid väliskomisjoni esimees saab aga olla oma teemade käsitluses vabam ja keskenduda eesti valijaid huvitavatele teemadele.

Samuti selgus, et välisminister ja väliskomisjoni esimees on sektoreid julgeolekustanud erinevalt, seda eriti militaarses, poliitilises ja majanduslikus, ühiskondlikus sfääris. See on Luude arvates ootamatu, sest võiks eeldada, et nende probleemide käsitlused ja rõhuasetused on sarnased.

Erinevuse seletamiseks on Luude sõnul kolm võimalust. Esiteks, et Eestis eksisteerib kaks erinevat välispoliitilist suunda, mida võib seostada näiteks valitsuse ja riigikogu vahelise rivaliteetiga või sellega, et välisminister ja väliskomisjoni esimees kuuluvad erinevatesse erakondadesse.

Teine võimalus on, et välisministri ja väliskomisjoni esimehe vahel toimub koostöö, mille tõttu ei kajastada ettekannetes üldjuhul samasuguseid teemasid. Kolmas võimalus on aga, et teemade mainimine on juhuslik ning ei omagi mingit loogikat.

Luude toonitas samas, et tõenäoline on koostöö variant, sest mitme kõne puhul on hilisem ettekandja ehk väliskomisjoni esimees andnud märku, et ta ei hakka kordama välisministri ettekandes öeldut.

Samas ei saa Luude väitel välistada võimalust, et väliskomisjoni esimees keskendub oma kõnedes just nendele teemadele, mis on tema meelest saanud välisministri poolt liiga vähe tähelepanu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles