/nginx/o/2018/08/16/11241812t1h4c13.jpg)
Itaalias Sienas elav Anneli Hiiesalu on sillapurustustest Genovas šokeeritud, sest nagu teisedki pani ta end kohe hukkunute kingadesse. Eestlannal oli õnne, et ta ise samal ajal silda ei ületanud.
Eestlanna Itaalias: uskumatu, et sild võiks nagu jahukott kokku vajuda (5)
16. august 2018, 11:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimese mõttena läbisid mind alateadlikud hirmujudinad, seejärel valgusid silmad pisaraid täis,» kirjeldab Hiiesalu, kuidas ta üleeile kuulis kogu Itaalia jaoks katastroofilisest õnnetusest.
«Seda eelkõige õnnetuse ohvrite ja lähedaste kaotusevalu tõttu, kuid ka seepärast, et olin ise just elukaaslasega nädal aega tagasi puhkuselt naastest nii sellest sillast üle sõitnud kui ka veel mitukümmend minutit ummikus seisnud. Otse loomulikult olime seda teinud ka mõne nädala eest vastassuunas, kui silla tehniline olukord eilsest ilmselgelt oluliselt ei erinenud,» kirjeldab Hiiesalu, kuidas ta pani end kohe õnnetuses hukkunute asemele.
Pidupäeva asemel lein
15. augustil on Itaalias suur püha Ferragosto, mis ühendab endas antiik-Rooma tähistamised ja katoliku usupüha. Hiiesalu sõnul on see aasta pidupäeva asemel valdav inimeste kurbus ja ehmatus. Itaalias kuulutati eile välja kahepäevane lein.
Praeguseks on kinnitatud, et 39 inimest on hukkunud. Veel paarkümmend on viidud haiglasse, kellest üheksa on kriitilises seisukorras. Eestlanna jutustab ühe silla ületanu hämmastavat pääsemist, mis annab rahva lootust, et veel kestvate otsingute ja päästetööde käigus õnnestub kedagi rusude alt päästa.
«Selles õudusloos on ka imesid, näiteks Cagliari jalgpallimeeskonna endise väravavahi Davide Capello pääsemislugu. Ta tegi 70-meetrise õhusõidu, puges omal jalal autorusudest välja ja andis päästjatele oma asukohast teada,» kirjeldab Hiiesalu.
/nginx/o/2018/08/15/11225164t1hf653.jpg)
Eestlanna sõnul on tegu põhilise maanteelõiguga, mida kohalikud kasutasid igapäevaselt ja mis ühendas Genova linna. Samuti sai silla kaudu sõita lennujaama, kaubanduskeskustesse, tööstusaladele ja reisida Prantsusmaale.
Düstoopiline linnapilt
«Praeguseks laiub linna kohal kuristik ning Genova kaks poolt tunduvad olevat teab kui pikaks ajaks lahutatud. Seda kõike kahjuks vere hinnaga. Samuti lõõtsutab tühjus endise silla all asunud elurajoonis, kuhu on praeguseks jäänud tühjad tänavad ja majad, sest inimesed on nende kodudest evakueeritud,» annab Hiiesalu edasi sünget pilti, mis avaneb Genova linnaelanikele.
Inimeste lahkumise põhjusena toob ta välja nii sillavaringu tõttu katkenud energia ja gaasi ligipääsu majadele kui ka hirmu, et veel püstijäänud sillaosad võivad kokku langeda.
Sillavaringu kahju on kõikjal Põhja-Itaalias tunda. Nimelt on kahjustuse saanud silla alt läbi läinud raudteelõik, mistõttu on häiritud nii auto- kui ka rongiliiklus. «Ja seda kõike linnas, mis on transpordisõlmede seisukohalt nii maakonna kui ka kogu Itaalia üks pidepunkte,» selgitab Hiiesalu.
Remonttööde algus venis
Hiiesalu toob välja, et arvamused silla renoveerimise kohta on olnud aastate jooksul seinast seina. Ühelt poolt oli tegu kuuekümnendate aastate ehitisega ning liikluskoormus on selle aja jooksul kordades suurenenud.
«Väidetavalt olla antud käsk silda remontida juba mõned aastad tagasi, kuid ettepanek jäi siinse bürokraatiamasina hammasrataste vahele. Näiteks Viie Tähe Liikumise endine juht Beppe Grillo pidas omal ajal lausa naeruväärseks väidet, et selle sillaga võiks midagi juhtuda. Samuti polevat korraliste kontrolltööde käigus mingeid märke esile tulnud ja kui oligi, siis olla töögrupid ka neid parandanud,» kirjeldab eestlanna, kuidas rahvas ei tea, mida arvata.
Poliitmaastik on tema sõnul jagunenud mitmesse leeri.
Ühed nõuavad, et tuleb suunata rahalisi vahendeid teiste sarnaste objektide kontrollimiseks. Teised soovivad kiiremas korras leida süüdlasi ja neid karistada.
Tegu on tõsise murega, sest Itaalias on üle kuue tuhande silla ja teeviadukti, millest praeguseks on juba kolmsada kriitilises seisus. Mõned neist on nüüdseks suletud.
Hiiesalu heidab ette, et Genova Morandi silla parandamisega jäeti hiljaks. «Remonttööd olid kinnitatud just selle aasta sügis-talvisele hooajale. Paraku maksis viivitus nüüd rängal moel kätte.»
Raua- ja tsemendiaeg on ümber
«Mina isiklikult tundsin alati pisut pelglikkust selle tsemendimonstrumi ees, kui seda ehitist juba kas kaugelt nägin või sellest üle sõitsime,» kirjeldab eestlanna oma tundeid. «Kui kunagi ei tulnud mul või kellelgi teisel mõttessegi, et midagi nii kolossaalselt võiks iseenesest nagu jahukott sel hetkel kokku vajuda.»
Hiiesalu toob välja, et nii mõnedki sõitjad olid tundnud teelõiku läbides kahtlast värinat ja rappumist, kuid leidsid tuge teadmisest, et kõik silla tehnilise olukorra eest vastutavad inimesed kasutasid seda südamerahus edasi.
Itaalia president Sergio Mattarella ütles juhtunu kohta, et tegu on tõeliselt hirmutava ja absurdse õnnetusega. Hiiesalu on temaga nõus.
Lisaks toob ta kurioosumina välja, et silla projekteerinud ja sellele nime andnud arhitekt Riccardo Morandi lõi veel mitmeid teisi sildu Itaalias ja mujal maailmas. «Antud Genova silla kaksikvend Venezuelas Maracaibos varises kokku juba 1964. aastal. Teine sild, mis asub Sitsiilias Agrigentos, suleti taastustöödeks eelmisel aastal.»
«Seega on näha, et »Raua ja tsemendiprohvetiks« kutsutud arhitekti loomingu aeg hakkab ümber saama või vajab vähemalt moderniseerimist,» tõdeb Hiiesalu.