Noor ämmaemand: Töö ei ole mind ära hirmutanud

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnakas Dagmar Meltsas on Ida-Tallinna keskhaiglas ämmaemandana töötanud üle kolme aasta. Tänavu kevadel tunnustati teda aasta ämmaemanda-praktikajuhendaja tiitliga.
Pärnakas Dagmar Meltsas on Ida-Tallinna keskhaiglas ämmaemandana töötanud üle kolme aasta. Tänavu kevadel tunnustati teda aasta ämmaemanda-praktikajuhendaja tiitliga. Foto: Lilli Tölp

Esimene öövalve. Kohe, kui vastne ämmaemand oli valve üle võtnud, jõudis kohale tema esimene sünnitaja, kes hakkas ilmale tooma oma üheksandat last. “Kõige rohkem jäi meelde, et sünnitaja ütles, et ta pole ühegi sünnituse ajal karjunud. Ma ei uskunud. Kuid tõepoolest, ta ei teinud piuksugi – alati ei ole nii nagu Ameerika filmis,” meenutab aasta ämmaemandaks-praktikajuhendajaks valitud pärnakas Dagmar Meltsas oma esimest sünnituse vastuvõttu. Esimest korda hoidis ta käes vastsündinut – käed värisesid ja süda puperdas. See oli hetk, kui ta mõistis, et on õiges kohas.

Ämmaemanda tööd kirjeldab Meltsas järgmiste sõnadega: lõbus, pingeline, hariv, huvitav, mitmekülgne, meeskondlik, rõõmus, kurb. Töö ei lõpe kunagi ja mitmekülgne haridus võimaldab töötada mitmes valdkonnas.

Uue elu sünniga kaasneva rõõmu kõrval tuleb töös ette kurbustki, vastutus on suur. Kuid seda ei maksa peljata, igal ametialal on vastutus. “Meie oma on võib-olla suurem: peale emade tervise vastutame uute elude eest,” märgib ämmaemand.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles