Olgugi väljas alles soe suvelõpp, mil saabuvale sügisele veel mõeldagi ei taha, tuleb vanasõna järgides rege pigem ikka suvel rautada, et talvel mitte tuntud valmi rohutirtsu kombel külmetada. Tuba peab olema soe – ja ideaaljuhtumil ei tohiks see üüratuid väljaminekuid nõuda.
Tänu ühe kiiremale energiahindade tõusule kogu maailmas on aina enam asutud otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis aitaksid kulusid kokku hoida. Selliseks võimaluseks on juba mõnda aega kõik soojuspumpadega seonduv. Kuna viimaste järgi on tekkinud järjest suurem nõudlus, käib ka arendustöö järjest kiiremas tempos ja valdkond areneb väga nobedalt. „Et valik on suur, tasub soojuspumpa ostma asudes kõigepealt kindlaks teha, mis otstarbeks seadet vajatakse – kas kütmiseks või jahutamiseks,“ soovitab kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid ning soojuspumpasid müüva, paigaldava ja hooldava ettevõtte KVN Group OÜ juhataja Vladimir Kenzap. „Seejärel tuleks arvestada, mis ruumiga on tegu – olgu see korter, eramu või muu ruum. Oluline on kalkuleerida, mis on olnud objekti aastane küttekulu ning seejärel otsida sobiva võimsusega seadet.“
Õige soojuspumba valik kindlustab koju nutika küttelahenduse, mistõttu tasub enne valiku tegemist viia end kurssi kõikide soojuspumpade eeliste ja näitajatega. „Kaaludes erinevaid lahendusi, tasub teada, et näiteks õhk-õhk soojuspump on mõeldud eelkõige lisakütteks, mitte põhikütteallikaks,“ jätkab Vladimir Kenzap. „Õhk-õhk soojuspumba puhul oleks hea, kui lisakütteallikaks on veel elektri-, ahju- või mõni muu kütteliik. Juhul kui ruumis on vesiküttesüsteem, on parim valik õhk-vesi soojuspump. Lisaks hoone kütmisele saab õhk-vesi soojuspumbaga tagada ka tarbevee soojendamise.“
Õhksoojuspumba peamisteks eelisteks on madalad ülalpidamiskulud, sõltumatus energiapoliitikast, lühike tasuvusaeg, pikk eluiga ning keskkonnasõbralikkus. Õhksoojuspumpa on lihtne ning kiire paigaldada ja see sobib ideaalselt nii vanematesse kui uutesse majadesse, suvilatesse ja korteritesse olemasoleva küttesüsteemi säästjaks. Õhk-vesi-tüüpi soojuspump omakorda on autonoomne ehk mõeldud kasutamiseks hoone põhiküttena, mis ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu. See soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Seade sobib põhikütteks iseäranis uude majja, kus soovitakse hoida püsikulud võimalikult madalatena ja kuhu ei leita võimalusi maakütte paigaldamiseks. Samuti passib õhk-vesi-tüüpi soojuspumpa kasutada korruselamutes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemisega liiga kõrgeks kujunenud.“
Mõistagi on kliimaseadmete müüjaid turul palju. KVN Group OÜ pakub Jaapani kvaliteetbrändi Daikini tooteid, mis disainitakse ja toodetakse Euroopas. „Daikinil on 55 aasta pikkune soojuspumpade tootmise kogemus ja seda kasutatakse väga oskuslikult üha uute ning täiuslikumate toodete loomisel, pakkudes efektiivsemaid, säästlikumaid ning suurepärase disainiga seadmeid,“ räägib Vladimir Kenzap. „Ei ole põhjust muretseda, et tooted meie kliimasse ei sobi. „Disainitud Euroopas ja Euroopa jaoks,“ kõlab Daikini ärifilosoofia.“
Daikini soojuspumpade eelis teiste ees on vaiksem müratase ning uus loodussõbralikum ja külmade ilmadega tõhusam külmaaine (R32). Krõbeda külmaga ei ole vajadust kasutada põhjakaablit, kuna soojusvaheti all puudub põhjaplaat. See võimaldab sulatusveel vabalt ära joosta ja jää tekkimine seadmepõhja on välistatud – hoides ära jääst tingitud ventilaatori ja soojusvaheti kahjustused ning halvast soojusvahetusest tekkiva võimsuskao.
KVN Group OÜ aitab klienti ka maasoojuspumba soetamisel, mis on tõhus ja ülimalt energiasäästlik küttelahendus. „Lisaks soojuspumpadele pakume vesiküttesüsteemi ning ventilatsiooni väljaehitust,“ täiendab Kenzap.
On üldteada, et kõik mis liigub, see ka kulub. Nii nagu konditsioneere tuleb hooldada enne jahutushooaja algust, peaks enne uut küttehooaega üle laskma vaadata ka kütmiseks kasutatava soojuspumba. „Mõlemad neist seadmetest kasutavad õhu soojendamiseks ja jahutamiseks soojusvahetit,“ põhjendab Vladimir Kenzap. „Seadmete siseosad on kaitstud filtritega, kuid aja jooksul satub soojusvaheti pinnale paratamatult tolmuosakesi. Soojusvaheti ummistub ja seadme jõudlus langeb, seega kasvab elektrikulu ning väheneb kasutegur. Seetõttu on soovitav lisaks tavalisele filtripuhastusele teha seadmele ka põhjalikum hooldus. Viimase käigus pestakse siseosa filtrid, vajadusel puhastakse suruõhuga sise- ja välisosa soojusvahetid, mõõdetakse rõhud ja pingutakse üle elektriühendused. Samuti kontrollitakse külmaaine lekkeid. Jahutamiseks kasutatavatel seadmetel kontrollitakse kondensatsioonivee äravoolu ning vajadusel teostatakse puhastus. Hooldus kindlustab seadmele pikema eluea ning aitab avastada tekkivaid rikkeid.“
Palju on soojuspumba abil võimalik küttekulusid kokku hoida, sõltub Vladimir Kenzapi sõnul kütteallikast. „Kui võrrelda näiteks elektriradiaatoritega, saab ideaaltingimustes 1 kWh elektrienergiast toota soojuspumba abil 5kWh soojusenergiat. Elektriradiaatoriga aga toodetakse 1 kWh elektrienergiaga 1 kWh soojusenergiat. Küttekulude kokkuhoid võib erinevate hoonete puhul varieeruda – kõik sõltub hoone soojuspidavusest.“