Täna avati kommunismiohvrite memoriaal. Lisaks sellele toimus Eesti Mälu Instituudi korraldatav rahvusvaheline konverents «Euroopa mälu ja kommunistlike režiimide kuriteod: teostamata utoopia miljonid ohvrid». Postimees tegi üritustest otseülekande.
Pildid ja video: kommunismiohvrite memoriaali avamine ja mälestamise päeva konverents (25)
23. august 2018, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
12.00 – 13.15
Kommunismiohvrite memoriaali avamine
14.00 – 14.10
Konverentsi avakõned
14.10 – 14.55
Konverentsi peakõne
Arvestades Eesti jt riikide kahe totalitaarse diktatuuri kogemust, küsime: mida on inimkonnal sellest õppida täna ja tulevikus? Milline roll on siin ajalooteadusel?
Richard Overy, ajaloolane, Exeteri Ülikooli ajaloo professor
14.55 – 16.05
Paneel 1 – Mis on kommunism?
Mis on kommunistlik ideoloogia: määratlus, lähtekohad ja põhiteesid? Miks veetles ja veetleb kommunistlik ideoloogia miljoneid inimesi? Miks sai terrorist selle ideoloogia rakendamise üks domineerivaid elemente?
Richard Overy, ajaloolane, Exeteri Ülikooli ajaloo professor
Nikita Petrov, ajaloolane, Memoriali teaduskeskuse juhatuse aseesimees
Lauri Mälksoo, jurist, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor
Moderaator: Andres Kasekamp, ajaloolane, Toronto Ülikooli ajalooprofessor
16.05 – 16.25
Kohvipaus
16.25 – 17.40
Paneel 2 – Üks tont käib ringi mööda Euroopat
Nende sõnadega algab kommunistliku partei manifest. Kuid ideaalühiskonna ehitamisega kaasnes kõikjal varem või hiljem vägivald. Siiski on ka 21. sajandil levinud arusaam, et viga ei olnud mitte ideoloogias, vaid ainult selle oskamatuis elluviijais. Kas kommunistlik ideoloogia on eristatav selle teostamise katsetest minevikus? Miks leiab kommunistlik ideoloogia toetajaid ka tänapäeval ja seda ka vabade ja demokraatlike riikide poliitikute ja haritlaste seas? Kas see võib viia katseni kehtestada utoopia taaskord jõu ja vägivallaga?
Sofi Oksanen, kirjanik ja näitekirjanik
Chrystia Freeland, kirjanik, ajakirjanik, poliitik, Kanada välisminister (kinnitamisel)
Hannes H. Gissurarson, Islandi Ülikooli politoloogia professor
Joanna Orłoś, Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku projektide ja kommunikatsiooni osakonna asejuht
Moderaator: Riina Kaljurand, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ning Lennart Meri konverentsi direktor
17:40 – 18:00
Konverentsi kokkuvõte ja artiklikogumiku esitlus
Göran Lindblad, endine Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu esimees ja Rootsi parlamendi endine liige