Praeguse Niguliste muuseumihoone tagastamine õigusjärgsele omanikule – luteri kirikule – jõuab mitme asjaosalise kinnitusel lähiajal vormistamisjärku, ent asja ette valmistav kultuuriministeerium hoiab üleandmise tingimusi avalikkuse eest varjul.
Lang pakub Nigulistet luterlastele tagasi
28. oktoober 2011, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidlused Tallinnas asuva Niguliste kiriku saatuse üle on kestnud kogu iseseisvuse taastamise järgse aja ning alles mullu kinnitas toonane kultuuriminister Laine Jänes (praegune riigikogu aseesimees Laine Randjärv) Postimehele, et kirikuhoone kui oluline kultuuriobjekt tuleb jätta riigile.
Pärast valimisi kultuuriministriks saanud Rein Lang on võtnud aga seisukoha, et Niguliste kirik tuleb anda tagasi luterlastele. Lang teatas 16. oktoobril Nelijärvel toimunud EELK koguduste esimeeste koosolekul esinedes: «Me üritame praegu viimistleda, ja see on tõesti praegu lõppjärgus, ühte lepingut, mille me paneksime siis kirikule ette. Ja kui kirikule see leping sobib, siis valitsus asub seisukohale, et see kirik tagastatakse.»
Seda avaldust kuulis üritusel umbes 80 EELK koguduse juhti. Kohal viibinud ERRi Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk kinnitas, et sealsamas kõneles Lang ka EELK peapiiskopi Andres Põdraga vajadusest kohtuda, et tagastamistingimusi arutada.
Korduvad läbirääkimised
EELK konsistooriumi kantsler Urmas Viilma ütles eile Postimehele, et läbirääkimised Niguliste tagastamise üle aktiviseerusid tänavu kevadel juba minister Jänese ajal, kuid pärast Rein Langi ametisse astumist on asjad hakanud hoogsalt liikuma. «Uus minister on arvatavasti võtnud seda kiiresti ajada – see oli mulle isegi positiivseks üllatuseks.»
Urmas Viilma sõnul on ta sestpeale ministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Anton Pärna juures korduvalt kohtunud praegu Nigulistet valdava Eesti kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helmega ning paaril korral on läbirääkimistel osalenud ka Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret.
«Läbirääkimistel sai pingeid maha võetud ja selgeks räägitud mitmeid eelarvamusi, mida oli mõlemal poolel,» ütles Viilma. «Me käisime ka koos peapiiskopiga Nigulistes, kus meile tehti kena tuur.»
Langi lepingu teksti ei ole EELK veel saanud, kuid konsistooriumi kantsleri Viilma kinnitusel on kevadiste kõneluste põhjal ettevalmistamisel pikaajaline leping. See käsitleb kiriku omanikuna EELKd, kuid seab hoonestusõiguse teise poole kasuks, et muuseum saaks kirikuhoones tööd jätkata.
Kultuuriministeerium möönab, et valmistatakse ette lepingut, «mis sätestab Eesti kunstimuuseumi filiaali Niguliste muuseumi jätkamise Niguliste kirikus». Lepingu üksikasju avaldamast ministeerium eile keeldus. Kultuuriministeeriumi pressiesindaja sõnul tegeleb lepinguga minister isiklikult.
Eesti kunstimuuseumi (EKM) peadirektor Sirje Helme kinnitas, et viimati on ta kultuuriministeeriumiga Niguliste tagastamise nõudest EELK-le ja selle võimalikest viisidest kõnelnud tänavu juulis ning hiljem sellest juttu olnud ei ole. Helme sõnul ei ole tema lepingu ettevalmistustega praegu kursis.
Küsimusele, kas EKM peab võimalikuks jätkata muuseumi praegust tegevust Nigulistes juhul, kui hoone läheb kirikule, vastas Helme: «Oleme seisukohal, et muuseum on muuseum ning kirik on kirik. Nende tegevusi omavahel ühendada ei saa. Kui valitsus otsustab Niguliste üle anda EELK-le, siis muuseumi jätkamine on seal võimalik ainult juhul, kui sõlmitakse kasutusvaldusleping ja me saame jätkata samadel museoloogilistel alustel, järgides ICOMi (rahvusvaheline muuseuminõukogu – toim) reegleid.»
Võib ka tagastamata jätta
EELK kantsler Viilma ütles eile, et kirikuvalitsus ei ole seni arutanud küsimust, kas ja millist tasu EELK muuseumilt Niguliste tagastamisjärgse kasutamise eest nõuaks, ning ootab ära lepinguprojekti. «Kindlasti me ei hakkaks Nigulistet ise igapäevaselt kasutama – kirikul on huvi ja vajadust Nigulistet kasutada aastas kolmel-neljal korral, suuremate ürituste puhul. Näiteks jõulude ja ülestõusmispühade ajal.»
Valitsuse kommunikatsioonibüroo kinnitas eile, et kultuuriministeeriumist ei ole seni Niguliste tagastamise otsuse asjus riigikantseleile materjali tulnud. Seega ei ole praegu ka teada, millal hakkab valitsus Niguliste kiriku tagastamist arutama.
Kuna Tallinna linn on tunnistanud EELK Niguliste kirikuhoone õigusjärgseks subjektiks ja selle riigipoolne vaidlustamine andis läbi kõigi kohtuastmete tulemuse, et linna otsus jääb jõusse, tuleb valitsusel omandireformi aluste seaduse järgi teha otsus, kas hoone tagastada. Seadus lubab siiski jätta õigusjärgselt võõrandatud vara ka tagastamata, kui tegu on näiteks riigile olulise kultuuriobjektiga.